/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/11/26/11603132t1h1c5b.jpg)
Justiitsminister Urmas Reinsalu esitas teisipäeval riigikogule ettekande õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta.
Reinsalu andis ülevaate õiguspoliitika arengusuundade elluviimisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülevaade keskendus arengusuundade rakendamisele nende kehtivusajal tervikuna, aga võttis kokku ka olulisemad tegevused viimasel ülevaateperioodil, teatas riigikogu pressiesindaja. 2018. aasta on praeguste õiguspoliitika arengusuundade rakendamise viimane aasta.
«Alates 2011. aastast kehtivad arengusuunad on toonud kaasa mitu positiivset suundumust. Arengusuundade põhjal kehtestas valitsus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja, mõjuhindamise metoodika ja kaasamise hea tava,» ütles Reinsalu.
Võrreldes ajaga enne arengusuundade rakendamist, on tema kinnitusel mõjuanalüüsid muutunud sisukamaks, huvirühmi kaasatakse süsteemsemalt ja selle vajalikkust mõistetakse ning väljatöötamiskavatsused on läbi teinud märkimisväärse positiivse arengu, muutudes sisukamaks. Sisukamad ja süsteemsemad on ka seaduseelnõude mõjuanalüüsid, selgitas justiitsminister.
Reinsalu ütles, et kui enne 2012. aastat oli väljatöötamiskavatsus tavapärane ühelõiguline tekst, milles anti plaanitavast seadusest lihtsalt teada, siis ajaga on pilt tublisti muutunud. «Just riigikogu otsus õiguspoliitika arengusuundade kohta oli tõuge, mis andis positiivsetele muutustele hoo ja nüüd tuleb minna uude etappi,» märkis minister.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urve Tiidus Reformierakonna fraktsioonist, Marko Pomerants Isamaast, Jüri Adams Vabaerakonnast ja fraktsioonideväline saadik Peeter Ernits.