:format(webp)/nginx/o/2018/11/29/11612513t1hf839.jpg)
Riigikontrolli audit näitas, et kuigi enamiku valdade ja linnade infolehti ei kasutatud 2017. aasta kohalike valimiste eel parteilistes erahuvides, oli omavalitsuse raha toel tehtud valimiskampaaniale või muule poliitilisele mainekujundusele osutavaid märke siiski kokkuvõttes mitmetes omavalitsustes üsna palju.
Riigikontrolli vaadeldud perioodil 2017. aasta jaanuarist oktoobrini ilmus omavalitsuste rahastamisel kokku 202 infolehte. Vaatluse all oli neist 191, mis olid kättesaadavad elektrooniliselt töödeldaval kujul.
Probleemseid sõnumeid täheldas Riigikontroll kokku 53 omavalitsuses haldusreformieelsetes piirides. Osa neist sõnumeist oli selgelt vastuolus seadusest tuleneva põhimõttega, et omavalitsuse raha saab kulutada üksnes omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja avalikes huvides.
Ametlikult positsioonilt tehtud üleskutsed valida kedagi konkreetset. Selliseid juhtumeid oli kokku kuues omavalitsuses, kuues valla või linna infolehes kuuel juhul. Neis lehtedes ilmusid vallavanema või volikogu esimehe kirjutised, milles kutsuti üsna varjamatult üles hääletada konkreetse valimisliidu või erakonna poolt. Mõnel juhul lisati kirjutisele ka oma kandidaadinumber.
Põhiosas vaid kandidaadi lauskiitmisele orienteeritud artiklid, selliseid juhtumeid oli kokku kahes omavalitsuses, kolmes valla või linna infolehes üheksal juhul. Artiklis domineeris ühemõtteliselt kandidaadi positiivne iseloomustus, kui hea inimesega on tegu ning sageli muud sisu selles ei olnudki. Eranditult positiivne iseloomustus oli tihti mitmetahuline ja põhines eri isikute ütlustel.
Poliitiliste konkurentide tasakaalustamata kritiseerimine oli enim levinud probleem. Selliseid juhtumeid oli kokku üheksas omavalitsuses, 14 valla või linna infolehes ja 118 artiklis või karikatuuris. Riigikontrolli hinnangul oli nende juhtumite puhul tegemist võimuolijate poliitilistele konkurentidele suunatud ühekülgse kriitikaga, mis neid otsesõnu halvustas, näitas neid nõrgemana või lõi neist muul moel negatiivse kuvandi, tekitades kõlvatut konkurentsi.
Omavalitsuse ülesannetest tulenevate vajadustega sedalaadi sõnumeid põhjendada ei saa ega avalikku huvi nende tagant ei leia. Ilmingute sageduselt olid kõige probleemsemad selles kategoorias Tallinna ja Loksa infolehed. Mõlemas omavalitsuses oli riigikontrolli vaadeldud perioodil võimul Keskerakond.
Lisaks tuvastati auditi käigus piiripealseid või niiöelda halli tsooni kuuluvaid juhtumeid, milles oli poliitilise motiveerituse märke, ent ei saa välistada seost omavalitsuse vajadustega. Näiteks omavalitsusjuhi kajastamise aktiivsuse tavatu kasv valimiste eel. Näiteks vahetult valimiseelsel perioodil ilmuvad ühtäkki omavalitsusjuhtide arvamusartiklid, mida varem ei olnud, või portreefotode esmakordne ilmumine arvamuslugude juurde või omavalitsusjuhtide kajastamine ühes lehenumbris korraga mitmel fotol.
Samuti hakkasid linna- ja vallalehtedes enne valimisi ilmuma võimuolijate valitsemisperioodi töövõitude kokkuvõtted, omavalitsusjuhi korduv kiitmine tavapärases infovoos või omavalitsuses võimu teostava poliitilise ühenduse riigipoliitiliste seisukohtade kiitmine.
Riigikontroll soovitas kõigil infolehti rahastavatel omavalitsustel luua sisemine reeglistik riskide maandamiseks. Muu hulgas soovitas riigikontroll korraldada järelevalve, näiteks luua lehe juures tegutsev sõltumatu kolleegium, kes lehe sisu jälgiks. Mõnes omavalitsuses on selline juba praegu. Kolleegiumis peaks olema esindatud ka opositsiooni liikmed ning sõltumatud eksperdid.
Riigikontrolli aruandele vastanud 65 omavalitsusest oli soovituse rakendamisega põhimõtteliselt nõus 42 ehk 65 protsenti.
Tallinn ja Loksa kui riigikontrolli määratluse järgi suurima probleemsete artiklite hulgaga omavalitsused ei jaganud enamasti riigikontrolli seisukohti, mis neid puudutasid. Tallinna linnapea Taavi Aas leidis oma kirjalikus vastuses, et riigikontroll on võtnud endale riikliku tsensori rolli.
«Tegemist oleks ohtliku tendentsiga, kui riigivõimu asutused hakkavad hindama ajakirjanike arvamuste ja ajakirjanduse sõnumite poliitilise korrektsuse ning mõtteviisi sobivuse üle,» leidis linnapea.
Riigikontrolli vaade ühtib Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu seisukohaga, mille järgi ei saa omavalitsuse väljaandeid pidada ajalehtedeks. Ajakirjanduseetika koodeks välistab sõltumatust tagava põhimõttena ka neis töötavate inimeste pidamise ajakirjanikeks, sest ajakirjanik ei saa olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses.
Omavalitsuste teavitustegevust on riigikontroll varem käsitlenud 2015. aasta auditis «Reklaami- ja kommunikatsiooniraha kasutamine valdades ja linnades», mis keskendusomavalitsuste valimiseelsetele teavitustele televisioonis, raadios ja välimeedias. Tookord tuvastati mitmeid reklaamklippe ja plakateid, milles eksponeeriti omavalitsuste raha eest põhjendamatult konkreetseid poliitikuid või erakondi. Riigikontroll leidis toona, et Tallinna linn oli oma eelarvest rahastanud teavitusi, mis olid 2013. aasta kohalike valimiste taustal mõistetavad poliitikute või erakondade valimisreklaamina. Tallinna linnaeelarvest kulus Riigikontrolli hinnangul valimisreklaamina mõistetavatele teavitustele 2013. aastal ligikaudu 337 000 eurot.
Riigikontrolör Janar Holm ütles auditi tulemusi kommenteerides, et hästi korraldatud teavitustegevus on oluline eeldus, et täita omavalitsuse ühte aluspõhimõtet, milleks on tegevuse avalikkus.
«See on ka kõige üldisemalt teavitustegevuse kui omavalitsuse ülesande õiguslik lähtekoht – kohalik omavalitsus peab avalikkusega jagama infot oma tegevusest, tegutsema võimalikult läbipaistvalt, selgitama oma otsuseid ja valikuid jms. Teatud info jagamise nõue on kindlaks määratud seadustega näiteks kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, jäätmeseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, planeerimisseadus, ent selle kõrval avaldatakse ka teavet, mille vajadus seadustest otseselt ei tulene, näiteks selgitav info oma teenuste kohta, ürituste reklaamimine, enda tutvustamine atraktiivse elupaigana. See on kõigiti korrektne,» ütles riigikontrolör.
Holm märkis, et pea igal omavalitsusel oli ja on oma infoleht, mis jõuab omavalitsuse raha toel postkasti enamasti tasuta. See on tõhus vahend mis iganes teabe viimiseks soovitud adressaadini, kuna kas või lihtsast uudishimust, seda ikka sirvitakse.
«Paraku näeb mõni selles ka ahvatlust kasutada lehte ära oma poliitilises mainekujunduses, ja nagu audit näitas, siis selle mõttega ainult ei mängita, vaid lehe lubamatust rakendamisest parteipoliitikas leiab selgeid märke, leiab erinevas vormis ja mitmetes omavalitsustes,» ütles Holm.
Riigikontrolöri sõnul ei ole iseenesest uudis, et avalike vahendite väärkasutamist poliitilistes erahuvides Eestis esineb. Sellele on osutatud varemgi, teiste seas riigikontroll. Käesolev audit annab teadmise, kuidas sellest on puudutatud kohalikud infolehed, ning näitab ühtlasi, et probleem on reaalne, põhimõtteline ja visa kaduma.
«Kuigi probleemiilminguid oli auditi põhjal mitmeid, näitab suurema osa Eesti omavalitsuste praktika, et poliitilistest erahuvidest vaba teavitustegevus omavalitsuse infolehes on igati võimalik. See sõltub eelkõige poliitilisest tahtest ja kultuurist. Riigikontroll ei arva, et probleemi lahendamiseks tuleks ilmtingimata täiendada seadusi. Luua uusi norme, mis oleksid ühtmoodi toimivad kõigis omavalitsustes, on siinkohal ka keeruline. Probleemi tuleb püüda lahendada eelkõige tõhusama kontrolli, nii välise järelevalve kui ka sisemise enesekontrolli kaudu,» ütles riigikontrolör.
Keskerakondlasest Tallinna linnapea Taavi Aas ütles riigikontrolli munitsipaallehtede sisu teemalist auditit kommenteerides, et linnaleht võib tasuta ühistranspordi vastaste sõnu vahendada isegi siis, kui see riigikontrollile ei meeldi.
«Kui [kunagine Tallinna linnapea] Jüri Mõis ütleb, et tasuta ühistransport on mõttetu, siis võib ajaleht Pealinn seda kajastada küll, isegi kui see riigikontrollile ei meeldi,» ütles Aas linnavalitsuse pressiesindaja teatel.
Omavalitsuste lehti analüüsinud audit tõi ühe probleemina esile, et linnameedias on ilmnenud poliitiliste konkurentide halvustamist. Aasa hinnangul olid toodud näited kummastavad ja tekitasid temas küsimuse riigikontrolli audiitorite funktsionaalsest lugemisoskusest.
«Minu jaoks oli põhjendamatu riigikontrolli poolt esitatud väide, et kui Jüri Mõis ütleb avalikult, et tasuta ühistransport on mõttetu, siis Pealinn ei tohi sellest kirjutada. See on justkui «konkurendi halvustav kajastamine»,» ütles Aas.
Aas osutas, et antud juhul halvustas Mõis hoopiski tasuta transporti, aga seda teevad ju ka mitmed teised poliitikud, Kaja Kallasega eesotsas ning pole mingit põhjust seda varjata. «Riigikontroll peaks ju mõistma, et meil on vaba maa ja kui keegi midagi olulist ütleb, siis see ka levib. Ammugi kui Mõis midagi sellist arvamusfestivalil välja ütleb,» sõnas Aas.
Samuti tõi riigikontroll välja konkurentide halvustamisena, et Pealinnas ilmus sotsiaaldemokraat Peep Petersoni lause, et Reformierakonna võimuloleku järel mõjub ka tigu täkuna.
«Minu arust võib Peep Peterson edaspidigi öelda, et Reformierakonna järel mõjub ka tigu täkuna, ma ei näe siin midagi sobimatut,» ütles Aas osutades, et see tsitaat oli refereeritud Äripäevast, kus kriitiline teave on igapäevane.
Aasa sõnul oli toodud näidetes halvustamiseks nimetatud seda, kui viidati Reformierakonna «öölinnapea» ideele. „Kahtlemata oli öölinnapea puhul tegemist intellektuaalselt huvitava ideega, aga keegi pole seda halvustanud,» sõnas Aas.
«Loomulikult peame me jälgima, et linnaosalehtedes ja Pealinnas-Stolitsas ilmuv kajastus oleks tasakaalus,» möönis Aas. riigikontroll tõigi välja, justkui oleks kriitika olnud tasakaalustamata. Linnapea kutsus üles erinevaid erakondi linnameediaga rohkem suhtlema. «Reformierakond on linnameediat boikoteerinud. Sotsiaaldemokraadid seevastu on linnameediaga rohkem suhtlema hakanud ja tulemuseks on tasakaalustatum sisu,» ütles Aas.
Riigikontrolli raport kajastas mitmete omavalitsuste lehti. «Ma arvan, et Pealinna võrrelda mõne valla infolehega pole päris korrektne – Pealinn on pressinõukogu liige, allutatud selgetele reeglitele ja toodab Tallinna ja Eesti elu teemal palju üldhuvitavat materjali, mis suurendab selle loetavust ja populaarsust. Teha sellest kuiv ja värvitu infoleht, nagu riigikontrolli soovitustest õhkub, pole põhjendatud,» rääkis Aas.
Aasa sõnul annab riigikontroll mõista, nagu peaks linn Pealinna toimetuse tegevust rohkem kontrollima. «Ma arvan vastupidi, linnavalitsus peaks end toimetusetööst igapäevaselt eemal hoidma, et seda mitte sobimatult mõjutada,» ütles ta.
Linnapea osutas, et kindlasti on varasemalt olnud juhtumeid, kus tekib kriitika, et linnaosalehtedes on liiga palju linnaosavanema pilte. «Meie kehtestatud reeglid on toimima hakanud ja lehed on muutunud enesekriitilisemaks ja tasakaalustatumaks,» sõnas Aas.
Valla või linna infoleht on enam-vähem kõikidel omavalitsustel. 2017. aastal oli kokku 202 lehte, mille rahastamisel osales 195 omavalitsust (92 protsenti kõigist omavalitsustest). Haldusreformi järel on jäänud ilmuma 96 infolehte, mille rahastamisel osaleb 74 omavalitsust (94 protsenti kõigist omavalitsustest).
Enamasti osales KOV ühe-kahe infolehe rahastamisel. Erand on Tallinn, kellel oli 10 lehte (praegu kaheksa).
Infolehe ilmumissagedus oli enamasti üks kord kuus või harvem. Nädalalehti oli kuus.
Tiraažid varieerusid suurtes piirides: kuni 500-lise tiraažiga infolehti oli 57, üle 50 000-lise tiraažiga lehti neli.
Riigikontroll analüüsis auditeeritud lehtedes valimistel osalenud kandidaatide ja nende poliitiliste ühenduste kajastamist jaanuarist oktoobrini 2017. Analüüsi aluseks oli Balti Meediamonitooringu Grupilt tellitud meediamonitooring. Tuvastati mainimised, artiklite pealkirjad, lehekülgede numbrid, maht tähemärkides, lisatud fotod, fotol kujutatud kandidaadid jms. Vaadati läbi need kajastused, kus oli mainitud infolehte rahastanud omavalitsuse poliitilise võimu tippe, nagu vallavanem, linnapea, abivallavanem, abilinnapea või volikogu esimees, ja lehe ilmumise piirkonnas valimistel osalenud nimekirjade esimest kolme kandidaati. Kokku analüüsis riigikontroll ligi 6000 artiklit.
Auditeerimisel lähtuti kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevast põhimõttest, et omavalitsuse rahakulu ajend saab olla vaid avalik huvi.
Avalike vahendite, sealhulgas munitsipaalmeedia kasutamine poliitilistes erahuvides on taunitav mitmel põhjusel. Maksumaksja vaatest tähendab see tõenäoliselt raisatud ressurssi, mille eest oleks saanud midagi kasulikku. Poliitiliste oponentide vaatest on tegu põhjendamatu eelisega, mis moonutab ausat konkurentsi. Ühiskonna kui terviku vaatest õõnestab see avaliku võimu autoriteeti, soodustab võimus pettumist, osavõtmatust demokraatlikest protsessidest jms. Sedalaadi väärkäitumist on nimetatud ka poliitilise korruptsiooni üheks vormiks.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)