/nginx/o/2017/04/18/6563531t1h9db9.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/25/11601190t1hf112.jpg)
28. novembril 2018 möödub sada aastat Eesti Vabadussõja algusest. Sel päeval saab alguse ka Vabadussõda 100 sündmuste programm, mis kestab Eesti Vabariigi iseseisvust tunnustanud Tartu rahulepingu 100. aastapäevani veebruaris 2020.
Algab Vabadussõda 100 programm
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabadussõda 100 sündmuste programmi kuuluvad muuhulgas ajaloolised taaslavastuslahingud, Vabadussõja perioodist jutustav teleseriaal ning juubeliaastal valminud soomusrong-muuseum.
Kindral Laidoneri muuseumi tellimusel valminud soomusrongi koopia on sisustatud vajaliku varustusega ning erinevate väljapanekutega, kuhu kuuluvad Vabadussõja üldnäitus, relvanäitused, soomusrongide ajalugu ja seal teeninud inimesed.
Rong liigub ajavahemikus 2018. aasta sügisest kuni 2020. aasta alguseni mööda erinevaid Eesti piirkondi, jälgides võimalusel Vabadussõja ajaloo kalendrit.
Peatuspaikades toimuvad Vabadussõda ja soomusronge tutvustavad taaslavastuslahingud, kontserdid, etendused, avatud on muuseumipood ja pakutakse sõdurisuppi.
Juubelisündmuste auks tellitud ajaloolise soomusrongi koopia esmaesitlus toimub 27. novembril Tapa depoos.
Sõna võtavad EV100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu, Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill, Operaili remonditööde äriüksuse juht Rain Johanson, saatesarja autor Indrek Treufeldt ja Kaitseliidu projektijuht Neeme Brus.
Soomusauto «Estonia»
Eesti juubeliaasta kevadel esitles Kaitseliit Tallinnas Vabaduse väljakul Eesti esimese soomusauto «Estonia» koopiat. Saaremaa Sõjavara Seltsi liikme Margus Sinimetsa juhtimisel ehitatud sõiduki koopia tellis Kaitseliit.
Esimene Eesti soomusauto «Estonia» ehitati Vabadussõja päevil 1918. aasta detsembris Tallinna sadamatehases insener Saukase juhtimisel ja anti Tallinna Kaitseliidu relvastusse sisekaitse ülesandeid täitma. Soomusauto jagunes kolmeks tsooniks: mootoriosa, juhiruum ja lahinguosa. Juhiruumis olid kaks juhti ja kuulipildur Madseni kergekuulipildujaga. Lahinguosa lael oli 360⁰ pöördenurgaga suurtükitorn 37 mm Hotchkissi kiirlaskekahuriga, lahinguosa tagaküljel aga kaks poolringikujulist torni raskekuulipildujatega «Maxim». Soomusauto ehitati 8-10 mm paksusest soomusplekist, lahinguosa oli täiendavalt tugevdatud 6 mm kaevikukilpidega.