Kersti Kaljulaid avalduses: ränderaamistik ei ole selle valitsuskriisi põhjus, pigem ajend (19)

Head Eesti inimesed

Ma kohtusin täna õhtupoolikul kõigi kolme valitsusse kuuluva erakonna esimehega ning me arutasime tekkinud valitsuskriisi ja seda, kuidas seda valitsuskriisi lahendada.  

See oli kaheksa päeva tagasi, kui mina ütlesin välja oma seisukoha, et «Kohustus leida konsensus ja arutada ränderaamistikku vajadusel ka parlamendiga – ja ma arvan, et see vajadus on olemas – see kohustus lasub Vabariigi Valitsusel.» Mul on tegelikult kahju, et selle kaheksa päeva jooksul oleme jõudnud sellisesse olukorda, kus me peaaegu enam ei mäleta, et meil on võimalus arutada keerulisi küsimusi parlamendis igal ajahetkel. Ka valitsusel on igal ajahetkel see võimalus.

Poliitilisi naginaid tuleb ikka ette, kuid mul on kahju, et meie pikaajaline välispoliitiline suund, mida kõik Eesti valitsused ja parlamendid on aastakümneid justkui vaikiva kokkuleppena konsensuslikult hoidnud, on täna toodud valimisvõitlusesse. 

Seda juhtub, kui näha inimeses peaasjalikult valijat ja rahva arvamuses protsendipunkte. See näitab veelkord, et ka meie väärtuste hoidmise nimel tuleb iga päev ja kogu aeg tööd teha. Ajaga oleme hakanud neid iseenesestmõistetavaks pidama, aga nii see ei ole. 

Täna avaldatud küsitluse tulemustel on Eesti rahvas kõige rohkem mures äärmuslike ja populistlike jõudude ja sallimatuse kasvu pärast. See on see, mis teeb Eesti rahvale palju rohkem muret kui mingi mütoloogiline ränderaamistik või isegi neist endist pisut erinevad inimesed. 

Eesti ei ole kriisis. Ka seda on täna kohane öelda. Eesti riik toimib ja areneb ja meie inimestel läheb ju tegelikult hästi. Meie maa on hoitud ja see on kõige olulisem. Küll on meil tänaseks selge, et kriisis on meie poliitika. Täna ei ole põhiküsimus, kas Eesti toetab ÜRO ränderaamistikku või milliseid mõjusid see Eestile kaasa toob või ei too. Täna on põhiküsimus, kas Riigikogu poolt ametisse nimetatud Vabariigi Valitsus on töövõimeline või ei ole. 

Erakondade esimeestega kohtudes sai minule küll selgeks, et soov lahendust leida on olemas, aga kindlat arusaamist, milline see kõigile sobiv lahendus on, täna veel ei ole. Selle kohta öeldakse eesti keeles punnseis. Ja siin tulebki endale meenutada, et meie riigikord on parlamentaarne demokraatia. Meil on riik, kus rahva hääl kõlab läbi parlamendi. Rahvas otsustab läbi parlamendi. Ja ma arvan, et on aus, kui on näha, et kui muudmoodi sellest punnseisust üle ei saa, siis andagi tüliküsimus kõige demokraatlikumale organile – meie parlamendile arutada. Küsimuste arutelu parlamendis ei ole valitsusvastutusest vabanemine, see on hoopiski meie demokraatia põhialus.

Ränderaamistiku toetamine või mittetoetamine parlamendis ei lahenda iseenesest valitsuskriisi, sest raamistik ei ole selle valitsuskriisi põhjus, pigem ajend. Aga laiapõhjaline, läbipaistev, rahva arvamusega arvestav arutelu ja parlamendi otsus aitaks meid sammu lahendusele lähemale. Seda eriti olukorras, kus nii valitsuserakondade kui ka parlamendierakondade hulgas toetab enamus meie senise välispoliitilise joone jätkamist. Nii pikaajaliste põhimõtetega ei mängita. Ma loodan selle kriisi kiiret riigimehelikku lahendamist kõigi parlamendierakondade juhtide poolt ja ma soovin parlamendierakondadele meelekindlust selleks, et võimalikult kiiresti - ma loodan, et veel sellel nädalal - selle otsuseni võidaks jõuda.