Seeder: teeme kõik, et rändepaktiga ühinemine parlamendis toetust ei leiaks (73)

«Minu arvates on see sotsiaaldemokraatide manipuleerimine: kord ei soovita teemat arutada parlamendis, välistatakse see, ja siis, kui valitsuses sobivat otsust ei saada, öeldakse, et aga nüüd arutame parlamendis. 9. novembril oli ta nii veendunud, et see on lausa äraspidine, kui viia see parlamendi saali ja sama erakond tuleb täna initsiatiivikalt, olles eestvedaja sellest protsessis,» viitas Seeder välisminister Sven Mikseri sõnavõtule 9. novembril. 

«See näitab praegu, et tegutsetakse põhimõttel «eesmärk pühendab abinõu» ja varasemad seisukohad ja hoiakud on muutunud. Ja kui nii ebastabiilselt inimesed kujundavad välispoliitikat ja see nende endi arvates on justkui üks olulisem välispoliitiline prioriteet, olen mina sügavalt mures.»

– Tuleme ÜRO ränderaamistiku toetamise hääletuse juurde tagasi. Kas Isamaal on plaan paigas, mida edasi teha?

Me teeme kindlasti kõik, mis võimalik, et paktiga ühinemine parlamendis toetust ei leiaks. Mõneti on hea, et see teemadering üles kerkis: valijatel on võimalik näha, kuidas erinevad saadikud, erakonnad hääletavad ja teha oma järeldused.

Lisaväärtusena näen, et kogu ränderaamistiku arutelu juures on paljude inimesed, poliitikud, ajakirjanikud, eksperdid teadvustanud, kui ebamäärane ja mitmetimõistetav võib olla ühe rahvusvahelise deklaratsiooniga, paktiga ühinemine. Hakkame tajuma, kuidas rahvusvaheline õigus kujuneb; kui me pimesi ei usu või ei usalda, et suudaksime olla olla ka seal kriitilised.

Teine asi on eri institutsioonide volitused: kas ja kes läheb sinna kohale ja millise mandaadiga. Siin on vaja suuremat selgust. See, et märtsis arutati teemat ja novembrikuuks ei olnud seda võimalik eesti keeles lugeda näitab, kui pealiskaudselt suhtuti sellesse, et Eesti ühiskonnas saaks seda põhjalikult arutada. 

– Olete öelnud, et sotsiaaldemokraatide algatuse (ränderaamistiku arutelu viimine riigikokku) mõte on minna mööda Isamaa vastuseisust valitsuses. Seda avalduse eelnõud toetab ka peaministripartei Keskerakond. Mis tundega te üldse olete sellises valituses? 

Poliitikat ei saa teha nõrganärvilised ja ainult selle järgi, kas meeldib, ei meeldi; on sümpaatne, ei ole sümpaatne. Siin tuleb lähtuda põhimõtetest, riiklikest huvidest. Loomulikult ei meeldi meile see, et riigikogu rändepaktiga ühinemise avalduse algatajate hulgas on sotsiaaldemokraadid, keskerakondlased, tõenäoliselt ka reformierakondlased ja võibolla keegi veel. Kui Reformierakond hääletaks vastu, siis tõenäoliselt see pakt heakskiitu ei leia. 

– Ma saan aru, et ka nemad (Reformierakond – A.P.) ei ole väga ühtsel seisukohal.

Suure tõenäosusega annab Reformierakond just nii palju hääli, kui vaja, et see pakt läbi läheks. Kaja Kallas, erakonna esimees, ja mitmed teised juhtivad reformierakondlased on ju deklareerinud, et nad toetavad seda väga selgelt ja üheselt.

Praeguses riigikogus on väga raske, õigemini võimatu, luua sellist enamust, kes oleks rändepakti vastu. Küllap selle teadmisega ongi see parlamenti viidud. Tänaseks ei taandu see probleem ainult koalitsioonisiseseks võitluseks, vaid on üle parlamendi toimuv arutelu ja võitlus, kus on lahinguväljal ka Reformierakond, Vabaerakond, kõik teised.

– Ühesõnaga: te tahate jätkata valitsuses, isegi kui ränderaamistikule toetuse avalduse eelnõu läheb parlamendis läbi?

Eks me neid küsimusi arutame siis juba oma eestseisuses. Täna midagi lõplikku öelda on kindlasti vara. 

– Kõrvaltvaatajana võib jääda mulje, et see on üks tüüpiline valimiseelne olukord, kus erakonnad üritavad rambivalgusesse sattuda ja loota, et järgmises populaarsusküsitluses tulevad ka kõrgemad toetusnumbrid? (Sotsiaaldemokraatide reiting on viimase uuringu järgi langenud 12 protsendilt 7 protsendile ning Isamaa reiting on olnud valimiskünnise piirimail, 5 protsenti – A.P.)

Üldjoontes kindlasti ei ole. Kindlasti on poliitikuid, kes püüavad seda ära kasutada, et tõusta ise rambivalgusesse, reljeefselt vastanduda. See ajastus ei ole kuidagi seotud Eesti parlamendivalimistega, vaid ÜRO selle sama pakti menetlemise graafikuga, tähtaeg jõuab kätte detsembris, kus eri riikidel on vaja seisukohad kujundada. 

– Kaja Kallas on tulnud välja mõttega, et nemad on valmis valitsusvastutuseks. Kas te oleksite nõus Refomierakonnaga koos minema valitsusse? 

Mina ei hakka küll spekuleerima. Ma lähtun ikka reaalsest olukorrast ja reaalpoliitikast. Kaja Kallas tuli siin meie naabrite juurest, sotsiaaldemokraatide fraktsioonist rõõmsa näoga välja. Võibolla tõesti juba koos sotsiaaldemokraatidega moodustab uut valitsuskoalitsiooni. Ma sellele vastata ei oska. Aga meie ei ole Kaja Kallasega sel teemal vestelnud ja ka Kaja Kallas ei ole minuga sel teemal ühendust võtnud.

– Mis te arvate, kas praegune valitsuskoalitsioon püsib valimisteni või mitte?

Lähipäevil keskendume ikkagi kahele asjale: rändelepe – püüame jõuda selleni, et Eesti ei ühineks selle leppega – ja riigieelarve teine lugemine. Praegu ei mõtle mingisugusele võimalikule uuele koalitsioonile või sellele, kui kaua valitsus kestab.

Iseenesest valitsuse võimulolek asjast iseenesest ei ole ainutähtis, esmatähtis. Tähtsam on poliitika, mida tehakse ja stabiilsus riigis.

Nii et vaatame. Elame selle nädala üle; vaatame, millised on otsused, kokkulepped, kuidas läheb riigieelarve menetlus ja siis arutame edasi.