Politoloog: rändelepe on pööratud «kas tõde või alternatiivsed faktid» küsimuseks (13)

Välisminister Sven Mikser ütles neljapäeval «Aktuaalse Kaamera» otse-eetris, et kuna valitsus on pärast ränderaamistikust loobumist sisuliselt töövõimetu, kaalub ta tagasiastumist. Politoloog Alar Kilp peab seda ebatõenäoliseks. 

«Mõned kuud enne valimisi vaid selle rändeleppe pärast, ma ei usu seda. Tagasiastumiseks peaks midagi veel olema, sest see oleks väga kaalutletud otsus,» ütles Kilp.

Selles oli Kilbil ka õigus: reede hommikul otsustas Mikser hoopis Reinsalu tagasiastumist nõuda.

Kas valitsus on kriisis? «Kas kuskil on kriis või ei ole kriis, need ei ole objektiivsed asjad, vaid huvidest ja tajudest lähtuvad,» ütles Kilp ja lisas, et poliitikud lähevad üha kergemini seda teed, et kui keegi nendega ei nõustus, siis tembeldatakse ta valetajaks.

«See teema on pööratud selliseks «kas tõde või alternatiivsed faktid» küsimuseks. Poliitilised otsused on kokkuleppelised, nendes pole tõde või vale. On olemas huvid, maailmavaated ja isiklikud kogemused,» selgitas Kilp. 

«Aga nüüd on läinud nii, et Sven Mikser ja president kujutavad juhtunut justkui tõehülgamist või objektiivse reaalsuse eitamist. Nii seda võtta ei tasu,» lisas politoloog, kuid lisas, et mõistab taolise retoorika taktikalist külge. 

Nii Mikser kui teised rändeleppe heakskiidu poolt sõnavõtnud avaliku elu tegelased on rääkinud rändeleppega seotud inforünnakust ja valekampaaniast. Kilp pole selles küsimuses seda täheldanud. «Tõde ja vale on poliitilises konkurentsis nii või naa olemas, aga asjad peavad välja paistma tõesed ja lausvaletada ei tohi,» ütles Kilp.

Kilp selgitas, et leppes osalemine või mitteosalemine on poliitiline otsus ja seda tulekski nii võtta, sest poliitika pole loodusteadus, kus saab fakte üheselt kontrollida. Poliitikas on huvid ja vaated, kord on ühed huvid rohkem võimul ja siis jälle vastupidi, ütles Kilp.

Rahvusvahelise õiguse mõttes on ränderaamistik välispoliitiline deklaratsioon, millega ühinenud riigid võtavad poliitilise kohustuse püüelda dokumendis kirja pandud eesmärkide poole, ütles välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Annely Kolk.

Välisministeerium kinnitas, et dokumendi toetamine ei too Eestile ega ka ühelegi teisele riigile kaasa mingeid juriidilisi kohustusi ja jätab migratsioonipoliitika iga riigi otsustada.