Suur segadus – millal on õige aeg santida? (3)

«Meil on tänapäeval faktide paljusus ja kuna traditsiooni järjepidavust enam pole, siis on joostud mõlemal päeval,» rääkis folklorist Marju Kõivupuu.

Tallinna Ülikooli õppejõu sõnul on suure segaduse põhjustanud kaks kirikuajaloos olulist meest – 4. sajandil elanud Toursi piiskop Martin ja reformatsioonile aluse pannud Martin Luther.

11. november 397 oli Toursi piiskopi Martini (püha Martinuse) matusepäev. «Sel päeval kogunes tema matustele arvukalt rahvast ja arvatavasti see panigi aluse mardipäevale,» selgitas folklorist.

10. november on Martin Lutheri sünnipäev. «Luther sai oma nime aga just Toursi piiskopi järgi ja kuna need olulised tähtpäevad on ligistikku, siis see tekitabki segadust,» rääkis folklorist.

Õige santimisaja leidmise teeb folkloristi sõnul keerulisemaks tänapäeva inimeste teadmatus sellest, et rituaalseid toiminguid tehakse üldiselt päev varem. «Folkloristide jaoks on rahvapärimus religioon ja teadmine, aga nad ei tule selle peale, et tavainimesed seda ei tea, et santimas käiakse mardilaupäeval,» tõdes Kõivupuu. Ta selgitas, et  laupäev on olnud poolpüha, mil tehakse rituaalseid toiminguid.

Kuna eesti rahvakombestik on suuresti mõjutatud luteri kirikust, siis siin tähistatakse mardipäeva 10. novembril ja santimas käiakse mardilaupäeval ehk 9. novembril. Katoliiklikes maades tähistatakse mardipäeva 10. novembril. Aga marti on käidud jooksmas ka mardipäeval.

«Midagi pole valesti, kui marti joostakse laupäeval. Jooksku lapsed marti  9., 10. või 11. novembril, peaasi, et santimas käiakse,» sõnas Kõivupuu.

Folkloristi sõnul on raske öelda, mis on õige, sest traditsioon on õige nii, nagu see välja kujuneb ja kuskil pole reegleid ametlikult paika pandud.

«Meil ei ole ju rahvakalendri tähistamise seadust, et kes selle vastu eksib, pannakse käed raudu ja viiakse kinnimajja,» viskas ta nalja.