Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/27/7437007t1h948b.jpg)
/nginx/o/2018/11/05/11552349t1h4be5.jpg)
- EMO töökoormusele loodetakse leevendust juhendist, millal eelistada perearsti.
- ITK EMO juhataja Märt Põlluveer ei pea haigekassa juhendit võluvitsaks.
Perearstid ja erakorralise meditsiini arstid koostasid möödunud aastal juhendi, mis peaks aitama inimesel tervisehäire korral otsustada, kuhu pöörduda. EMOde tööd auditeerinud riigikontrolli sõnul ei tea juhendi olemasolust tõenäoliselt aga enamik Eesti inimesi ning üks juhendi koostajatest Märt Põlluveer ei usu, et mõni teatmik, kampaania, veebileht või mobiilirakendus erakorralise põhjuseta EMOsse pöördujaid mõtlema paneks.
Haigekassa jagas perearstide seltsi ja erakorralise meditsiini arstide seltsi materjalid laiali kõikidele perearstikeskustele, haiglatele ja kohalikele omavalitsustele. Uue aasta alguses tellib haigekassa uuringu, et teada saada, kas inimesed neid materjale ka kasutavad või need üldse üles leiavad.
Perearstiabi ebaühtlase taseme ja kättesaadavuse, eriarstiabi pikkade järjekordade ja puudulike infotehnoloogiliste lahenduste kõrval on riigikontrolli auditi andmetel just patsientide kasin teadlikkus üks neljast põhjusest, miks EMOsse pöördub üha rohkem pisimuredega inimesi, kes saaksid abi ka mujalt.
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ütles intervjuus Postimehele («Minister ravib põhjendamatult EMOsse pöördujaid kampaaniaga», 5.11), et probleemi lahendamiseks peab muutuma inimeste käitumine. Eile tuligi haigekassa välja kampaaniaga, milles ärgitatakse kergema tervisehäda korral helistama perearstile või nõuandeliinile 1220. «Kõik meie intervjuud, esinemised ja artiklid sisaldavad põhisõnumit, et tervisemurega tuleb alustada perearstist,» teatas haigekassa avalike suhete ja terviseedenduse osakonna spetsialist Vivika Tamra.
Üks juhendi koostajatest, Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Märt Põlluveer ei pea infomaterjali aga võluvitsaks. Ta pole veel näinud, et põhjuseta EMOsse pöördujad mõne voldiku peale suhtumist muudaksid. Samas ei nimeta Põlluveer materjale mõttetuks. «Kui tuleks veel mingi jõud taha, mis sunniks patsiendi mõtlema, siis oleks hea, kui see materjal on olemas,» ütles ta.
Riigikontrolli auditi koostajad tõid eeskujuks Ühendkuningriigi, mille riiklik tervishoiuteenistus NHS on loonud veebikeskkonna, kust saab tervisemure korral selges keeles juhised, kuidas käituda, kuhu pöörduda ja kui kiiresti. Veebilehte vaadatakse 48 miljonit korda kuus, kusjuures Ühendkuningriigis elab umbes 65 miljonit inimest.
Üks juhendi koostajatest, Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Märt Põlluveer ei pea infomaterjali aga võluvitsaks.
EMO juhataja Põlluveer on aga skeptiline. «Väga raske on ehitada inimorganismi mitmekesisust peegeldavat algoritmi. Ega see NHSi lahendus pole ka teab mis põhjalik. Pigem näen, et ravietapid peavad suhtlema hakkama: mida teeb perearst, mida eriarst, mida kiirabi,» rääkis ta.
Kuni selles pole kokku lepitud, pole Põlluveere sõnul mõtet patsiendile rääkida, mida ta tegema peab. «Loomulikult pole ma vastu, kui selline asi tehakse, aga see ei lahenda olukorda. Infomaterjalist või veebikeskkonnast jääb väheks – praktika on tõe kriteerium,» sõnas Põlluveer.
Haigekassa spetsialist Tamra ütles, et e-lahendusi, mis võtavad aluseks inimese isiklikud andmed ja geeniandmed, on plaanis luua ka Eestis. Lähitulevikus seda aga oodata ei ole.
/nginx/o/2018/11/05/11552350t1he46d.jpg)
/nginx/o/2018/11/05/11552351t1h3854.jpg)