:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11568810t1hb693.jpg)
/nginx/o/2018/11/05/11552274t1h4b3b.jpg)
Kuidas peaks toimima, kui lähedase mäluhäired osutuvad dementsuseks, räägib erameditsiinikeskuse Confido ja Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku psühhiaater-vanemarst Mari-Liis Laanetu.
Tellijale
Dementse lähedase hooldajat ohustab läbipõlemine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui uuringutel avastatakse degeneratiivset tüüpi haigus, mis põhjustab süvenevalt mälu või muude kognitiivsete funktsioonide häiritust, on haiguse varase avastamise korral võimalik veel oma tulevikku ise suunata: sättida sobivaks elukorraldus, teha ära juriidilised tahteavaldused. Raviga üritatakse võimalikult pikaks muuta perioodi, mil inimene saab ise hakkama. See aga, kas ja kuidas ravile reageeritakse, on individuaalne.