/nginx/o/2011/11/23/849110t1h2222.jpg)
Linnavolikogu muutis Tallinna heakorra eeskirja eesmärgiga see selgemaks ja üheselt mõistetavaks muuta, kuid majaomanikud hakkasid sellest hoolimata muretsema.
Heakorra eeskirja muudatus ei toonud kinnistuomanikele uusi kohustusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast muudatust kõlab heakorra eeskirja paragrahvi 2 lõige 4 järgmiselt: Puhastusala on kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel. Varem kõlas sama lause õigusaktis nii: Puhastusala on kinnistu või ehitisega külgnev kõnnitee, mis asub kinnistu või ehitise ja sõidutee vahel.
«Väga paljud inimesed on pöördunud meie poole, et mida nad siis lõpuks peavad talvel puhastama: on see kõnnitee, on see haljastus või tont teab mis. Et asi oleks hästi selge, siis me oleme teinud uue sõnastuse, et puhastusala on kõnnitee, mis asub teega külgneva kinnistu ja sõidutee vahel,» rääkis abilinnapea Arvo Sarapuu volikogu istungil.
Selgitustest hoolimata muutis seadusemuudatus nii mõnegi inimese murelikuks ning üks opositsioonipoliitik saatis välja hüsteerilise pressiteate, mis asja veelgi segasemaks muutis.
Tegelikult pole kinnistuomanikel muretsemiseks põhjust. Nii kinnitas ka heakorra eeskirja täitmise järele valvav munitsipaalpolitsei. Munitsipaalpolitsei ameti ametnikud kontrollivad jätkuvalt kinnistu või ehitisega piirnevat puhastusala. Puhastusalaks aga loetakse endiselt kõnniteed. «Hetkel toimunud muudatused olid vormilised ja sisuliselt meie tööd ei muuda,» kinnitas mupo pressiesindaja Monika Lestberg.