Teadmine, et eriarstiabi hanke tühistamine jätab erakliinikud aastateks riigirahata, sundis hanke tühistamist taotlenud tööandjate esindajad meelt muutma.
«Ma usun, et laiemat pilti vaadates on tegu tööandjate keskliidu volikogu teatud liikmete erisoovidega,» selgitas haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, miks tema arvates tegid tööandjate esindajad haigekassa nõukogus Toomas Tamsaar ja Priit Perens ettepaneku riigihange tühistada.
Haigekassa nõukogu liikmeid pani meelt muutma Laane sõnul advokaadibüroost Ellex Raidla tellitud sõltumatu õiguslik analüüs, mille kohaselt poleks ühtegi seaduslikku võimalust seniste lepingute pikendamiseks.
«Me ei teinud hanke tühistamist kellegi ettepanekul või ärgitusel, aga kuna oli rahandusministeeriumi arvamus, siis kuidagi tuli sellele reageerida,» sõnas Swedbank AB vanemkrediidijuht Priit Perens.
Tööandjate esindajana haigekassa nõukogus olev Perens ei soovinud öelda, kas nad oleksid jäänud hanke tühistamise nõude juurde, kui õiguslik analüüs oleks lubanud jätkata kuni septembri lõpuni haigekassalt raha saanud erakliinikutel edasi töötamist. Kui Toomas Tamsar osales aktiivselt riigihanke valikukriteeriumide koostamisel, siis Perensi sõnul viibis tema täna esimest korda haigekassa nõukogu istungil.
Senise eriarstiabi riigihanke tühistamine oleks Laane sõnul tähendanud kogu protsessi uuesti alustamist ehk erakliinikud oleksid vähemalt aastaks jäänud ilma riigirahata.
«Aasta on optimistlikult öeldud,» tunnistas haigekassa partnerihalduse osakonna juhataja Marko Tähnas.
Laane sõnul oleks eriarstiabi 46 miljoni euro suuruse riigihanke tühistamine tekitanud olukorra, kus kogu tervishoiuteenus oleks läinud selleks ajaks riiklike haiglate kätte. «Meil oleks kadunud tasakaal era- ja riiklike haiglate vahel,» lisas Laane. Haigekassa juht näeb, et tulevikus võiks senisest veelgi enam lepinguid minna erakliinikute kätte ja seni on riigiraha jagades neile liiga tehtud.
Töö- ja terviseminister Riina Sikkuti sõnul näitas tellitud sõltumatu juriidiline analüüs, et lepingute sõlmimine on õiguspärane ja haigekassa võib lepingute sõlmimisega jätkata.
Töö- ja terviseminister Riina Sikkuti sõnul näitas tellitud sõltumatu juriidiline analüüs, et eriarstiabi lepingute sõlmimine on õiguspärane ja haigekassa võib lepingute sõlmimisega jätkata. Sama on näidanud ka senised halduskohtu lahendid.
Rahandusministeeriumi riigihangete eksperdid on seisukohal, et uued sõlmitavad lepingud on õigustühised seni, kuni viimane vaidlustus on leidnud lahenduse. «Vaidluse põhituum on, kas me räägime vormist või sisust. Kumb on olulisem, kas see, et riigihangete e-keskkonnas on tehtud linnuke, et on osadeks jaotatud hankega või on see sisuliselt osadeks jaotatud,» sõnas Sikkut.
Ministri ei saa öelda, nagu oleks haigekassa pidanud sisu olulisemaks kui vormi ehk riigihangete seadust. «Riigihangete seadus ei näe ette linnukese tegemist riigihangete e-keskkonnas,» lisas ta.
Tasub teada
Tänaseks on 96 hangest sõlmitud 84 (66 ambulatoorses ravis, 12 päevaravis ja kuus statsionaarses ravis). Kuus vaidlust on kohtus, kaks riigihangete vaidluskomisjonis.
Rahandusministeeriumi riigihangete eksperdid on veendunud, et kuni on pooleli vaidlused riigihangete vaidluskomisjonis või kohtus, on kõik seni erakliinikutega sõlmitud lepingud õigustühised.
«Meie näeme, et (eriarstiabi – toim) hanketeates puudub märge, et see oleks osadeks jaotatud ja haigekassa on seda kinnitanud,» ütles rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Estella Põllu.
Ta lisas, et see ei tähenda, nagu oleks kogu 46 miljoni suurune eriarstiabi hange õigustühine. Seaduse järgi on automaatselt tühised vaidlustuste ajal sõlmitud lepingud. Erandina on lepingute sõlmimine lubatud osadeks jagatud riigihanke korral ja siis üksnes nendes osades, milles vaidlust ei ole.
Haigekassa korraldas riigihanke, et leida üles Eesti erakliinikud, mis oleksid valmis pakkuma tervishoiuteenust. Palju aastaid haigekassa lepingu alusel töötanud tuntud kliinikud kaotasid ning nende väitel võitsid uued tegijad, kel pole ei õigeid tööruume ega personali.
Haigekassa on seisukohal, et kehtivat õigust rikutud ei ole ja hanke formaalselt 96 osaks mittejaotamine oli põhjendatud ja pakkujate liigset halduskoormust ennetav.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)