:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/11/23/6103659t1h0a55.jpg)
Praegune ministrite arv – 15 – on Eesti kui väikeriigi jaoks liiga suur ning meile piisaks kümnest ministrist, leiab Riigireformi Sihtasutus. Missugused ministrikohad võiks alles jääda, jääb vastuseta.
Riigireformijad: Eestile piisaks kümnest ministrist (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väiksem arv ministreid aitab riigireformijate hinnangul muu hulgas jõuda kiiremate lahenduste ja kokkulepeteni ning parandada sellega valitsuse efektiivsust eri probleemidele reageerimisel.
«Tegu on hinnangulise küsimusega, kuid tuleks eeldada, et Eesti Vabariigile piisaks Vabariigi Valitsusest, mille koosseisus ei ole lisaks peaministrile üle kümne ministri,» seisab ettepanekus.
Ühtlasi nenditakse, et sõltumata elluviidavast reformilahendusest on praegune ministrite arv Eesti kui väikeriigi jaoks liiga suur.
Loobuda portfellita ministritest
Riigireformijad leiavad, et loobuda tuleks ka nn portfellita ministrite institutsioonist, kuna nende sisulise efektiivsuse võime on vahetu tugiorganisatsiooni puudumise tõttu tagasihoidlik.
«Liiatigi, portfellita ministrite ametid ei ole tihtilugu loodud riigi paremaks valitsemiseks, vaid et koalitsiooniläbirääkimistel erakondade vahel erakondlikku tasakaalu leida,» märgiti.
Teatavasti on Jüri Ratase juhitud valitsus täna olukorras, kus kahe koalitsioonipartneri esimehed – Helir-Valdor Seeder Isamaast ja Jevgeni Ossinovski sotsidest – ei oma ministriportfelli, kuid nende sõnadel on kaalu koalitsiooniküsimustes.
Peaminister peastrateegiks
Riigireformijate sõnul on peaministri pädevuste loetelu kitsas ja nõrk, riigi strateegia kujundamiseks pole peaministril ressurssi, volitusi ega institutsionaalset alust ja võimekust. Leitakse, et peaminister peaks saama iseseisva pädevuse ning olema Eesti Vabariigi riikliku arengu strateegiline juht ehk peastrateeg.
Ministrikandidaatide ärakuulamine
Et Eesti saaks võimalikult professionaalsed ministrid, tuleks riigireformijate arvates teha ministrikandidaadile kohustuslik ärakuulamine asjakohases riigikogu komisjonis ning kohustuslik avalik ärakuulamine riigikogus enne, kui peaminister teeb presidendile ettepaneku ministri ametisse nimetamiseks.
Selline ärakuulamine peaks aset leidma ka siis, kui valimisperioodi sees üks minister asendatakse teisega. Riigireformijate hinnangul annaks see üldsuse hea ülevaate ning parandaks riigikogu mainet. Samuti tahetakse ministritele seada kompetentsi- ja kogemuste nõuded: ministriks ei peaks saama isikud, kellel pole antud valdkonnas arvestatavat kogemust ega teadmisi ning kes pole end juhi ega visionäärina eelnevalt tõestanud.
Samuti tõdetakse, et praegune põhiseadus hägustab nii ministri poliitilist kui ka kantsleri administratiivset funktsiooni ja vastutust ning kujunenud olukorras puudub selge jaotus ja arusaam ministrite, kantslerite ning peadirektorite rollidest.
Personalifirmad viiks konkursse läbi
Kõrgemate riigiametnike (kantslerid, asekantslerid, peadirektorid) sõltumatuse ja mittepolitiseerumise tagamiseks võiks riigireformijate hinnangul kaaluda lahendust, mille järgi viiksid kõrgemate riigiametnike ametikohtade täitmiseks valikukonkursse läbi personalifirmad, mille riik on konkursi korras palganud. Personalifirmad ei koostaks mitte ainult lõppvooru jõudnud kandidaatide pingerida, vaid pakuksid välja konkreetselt kolm paremat kandidaati.
Riigil oleks seejärel kohustus kas soovitatud kandidaatide seast üks palgata või selgitada avalikult, miks ta jättis kandidaadid palkamata. Kaaluda võiks ühel ametikohal töötamise piiranguna valemit kaks korda viis aastat.
Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liikme Viljar Arakase sõnul peaks Vabariigi Valitsuse töökorraldus ja toimimine olema operatiivne ja sihipärane, samas kohanemisvõimeline.
Kokku on ettepanekuid 67 ja nad koonduvad kolme suurema teema ümber: seadusandlik võim ja esinduskogud; täitevvõim; kohtuvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid.
Valmis saab reformipakett lõplikult 21. novembriks 2018 ja antakse sel päeval riigikogu konverentsikeskuses toimuval riigireformi konverentsil üle kõigile riigikogus esindatud erakondadele. 26. novembriga algaval nädalal annab sihtasustus reformipaketi üle Vabariigi Presidendile.
ETTEPANEKUD LÜHIDALT
1. Valmistada ette ministeeriumite konsolideerimine ühtseks valitsusasutuseks (riigivalitsuseks) ja selle lahenduse realiseerimiseks vajalikud põhiseaduse muudatused.
2. Piirata Vabariigi Valitsuse koosseisu peaministri ja kuni kümne ministriga.
3. Muuta (täpsustada) põhiseaduse § 94 lg-s 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt minister juhib ministeeriumit.
4. Parimate võimalike ministrite leidmiseks seada sisse ministrikandidaatide kvalifikatsiooninõuded, kohustuslik ärakuulamine riigikogu asjakohases komisjonis ning avalik ärakuulamine riigikogu täiskogu istungil.
5. Likvideerida portfellita ministri institutsioon.
6. Viia sisse varivalitsuse põhimõte ning kaasata variministrid riigielu oluliselt mõjutavate küsimuste arutamisele.
7. Teha Vabariigi Valitsuse seaduses muudatused, mis annaksid peaministrile Eesti Vabariigi peastrateegina toimimise võimekuse.
8. Asutada ühtse valitsusasutuse (riigivalitsuse) koosseisus peaministri otsealluvuses riigikantselei strateegiabüroo, Riigikogu Arenguseire Keskuse ja Eesti Panga analüüsikompetentsi baasil Eesti Vabariigi Strateegiakeskus, kellele teha muu hulgas ülesandeks vaadata üle seniste strateegiate pakett.
9. Riigireformi ajaks seada sisse riigihalduse (reformi) ministri amet või anda vastavad konkreetsed ülesanded ühele ministrile.
10. Lahutada ministeeriumites valdkondade juhtimine ja majandustegevuseks lubade andmine.
11. Seada tähtajaline piirang kõrgemate riigiametnike teenistusele ühes ametkonnas ning juurutada laialt nende horisontaalse liikumise mudelit, kaaludes ühel ja samal kõrgemal 8 ametikohal töötamise tähtaja piirangu sisseseadmist, näiteks valemi kaks korda viis aastat põhimõttel.
12. Parandada juhtimise kvaliteeti, seades ametnikkonna ette konkreetsed mõõdetavad eesmärgid ja prioriteedid, ning vähendada tegevuste killustatust.
13. Kõrgemate riigiametnike (kantsler, asekantsler ja peadirektor) värbamisel viia sisse personalifirmade kasutamise süsteem ning personalifirma soovitatud kolme parima kandidaadi seast valiku tegemisel viia sisse «nõustu või selgita» põhimõte. Kõrgematele riigiametnikele anda vabadus oma meeskonna komplekteerimisel, viies samas sisse nn vanaisa printsiibi.
14. Radikaalselt vähendada ministeeriumitest alamal seisvate asutuste, eelkõige sihtasutuste arvu ning nende koosseise. Vaadata üle eri ministeeriumite, asutuste ja institutsioonide täidetavaid ülesandeid eesmärgiga vähendada dubleerimist ja viia läbi konsolideerimine seal, kus vajalik ja võimalik.
15. Analüüsida Eesti Panga, finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumi funktsioone ning välistada nende tegevuses dubleerimine.
16. Konsolideerida ja vähendada Euroopa Liidu vahendite administreerimise üksusi, ühtlustada menetlusi ning oluliselt vähendada põhitegevusega mitteseotud personali.