:format(webp)/nginx/o/2018/10/26/11526201t1h125b.jpg)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonijuht Martin Helme on kasutanud võimalust raha eest oma sotsiaalmeediaedule hoogu anda – postituste võimendamise kulud on ta lasknud kanda kuluhüvitistesse, nagu selgub äsja riigikogu kantseleis kokku pandud kuluhüvitiste dokumentidest.
Nädala alguses kirjutas Postimees, kuidas EKRE oma sotsiaalmeedia kogukonda kasvatab ning kuidas just nende sõnumid teistest hoogsamalt valijateni jõuavad.
Kui inimene loob endale Facebookis ettevõtetele mõeldud lehe, võib ta lasta sealset sisu võimendada – ikka selleks, et see jõuaks rohkemate inimesteni. See ei ole aga tasuta.
2017. aasta novembri lõpus avaski Martin Helme Facebookis just sellist tüüpi omanimelise lehe, mida eile lõunaks jälgis 4349 inimest. EKRE algatatud hümni seaduse eelnõu puudutavat postitust märtsi keskpaigast on Helme Facebooki lehel keskmisega võrreldes palju rohkem meeldivaks märgitud, jagatud ja kommenteeritud. Märtsi lõpust alates sai hoo sisse kaks suuremat kampaaniat Facebookis ja populaarse platvormi teises kanalis Instagramis.
:format(webp)/nginx/o/2018/10/25/11525852t1hc339.jpg)
Dokumentidest, mis Helme riigikogu kantseleile esitas, selgub, et ta on esitanud kulude hüvitamiseks arveid Facebookilt postituste võimendamise eest. Näiteks on ta esitanud Facebooki arve, paludes hüvitada kulud seoses tööülesannete täitmisega: kampaania «hümn» jõudis 6034 inimeseni 15,67 euro eest, «haigekassa» sai 36 948 inimese tähelepanu 64,51 euro eest ning «riigikohtu otsus» jõudis 138 319 silmapaarini 214,7 euroga.
Dokumentidest, mis Helme riigikogu kantseleile esitas, selgub, et ta on esitanud kulude hüvitamiseks arveid Facebookilt postituste võimendamise eest.
Instagramis anti samal ajal «hümnile» hoogu veel 97,07 euro eest. «Teavituskampaania valijatele» – nagu Helme seda riigikogu kantseleile põhjendas – jõudis Instagramis vähemalt 11 305 inimeseni. Samasisulisele teisele kampaaniale kulus Helmel veel üle 300 euro.
Riigikogu kantseleist öeldi, et riigikogu liikmete kulusid hüvitatakse juhatuse sätestatud korrast lähtudes. «Kantselei ei piira tööga seotud kulutuste hüvitamist,» lisati.
Helme hilisemate postituste võimendamist siiski täies mahus enam kuluhüvitiste alla ei võetud, selgub aruannetest. Märtsi ja aprilli kulutusi hüvitati 403 euro eest. Veebruarikuise kampaaniaga sai Helme Facebooki leht vähemalt 41 686 silmapaari juurde. Selle eest esitas Facebook talle 200-eurose arve. Hüvitise dokumentidest selgub ka, et Facebook palus poliitikul tasuda summa engagement’i ehk inimeste kaasamise eest, sihtrühmaks täisealised Eesti inimesed.
/nginx/o/2018/10/25/11525860t1h6aca.jpg)
/nginx/o/2018/10/25/11525859t1h0a37.jpg)
Miks riigikogu hiljem Helmele kulusid enam täismahus ei hüvitanud? «Osaliselt hüvitatakse kulud siis, kui riigikogu liige seda ise soovib või on kuluhüvitiste limiit juba ära kasutatud,» kõlas selgituseks.
Kokku läks Helme sotsiaalmeediapostituste võimendamine kuluhüvitiste eest ehk maksumaksja tasutuna maksma ligi 730 eurot.
Riigikogu juhatus on otsustanud, et kuluhüvitiste alla lähevad sõidukulud, side- ja posti-, lähetus-, büroo-, koolitus-, esindus- ja vastuvõtu-, tõlketeenuse, majutus- ning uuringute ja ekspertiiside kulud.
Nagu näha, ei ole loetelus teavituskulusid, millega Martin Helme on riigikogule põhjendanud, miks ta nende kulude hüvitamist soovib. Ühele kuludokumendile on Helme oma käega alla kirjutanud «teavitus Facebookis valijatele».
Varem on avalikkuse tähelepanu saanud juhtumid, kus avalikku raha on kasutatud valimiskampaaniaks või reklaamideks, mida on uurinud ka erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK). Mäletatavasti on selliseid juhtumeid kohtussegi jõudnud. Tallinna linnajuhid eesotsas endise linnapea Edgar Savisaarega põhjendasid mitut linna raha eest tehtud poliitkampaaniamaigulist aktsiooni sellega, et need olid teavituskampaaniad.
ERJK asejuht Kaarel Tarand sõnas, et sotsiaalmeediapostituste võimendamine kuluhüvitiste eest on juriidiliselt keeruline küsimus. «Aga asutagu siis selleks lahendust otsima – riigikogu töö ei ole partei töö, need asjad on lahus,» sõnas ta. «Poliitiline reklaam ja maailmavaadete propageerimine on ikkagi partei, mitte saadiku töö.»
Kaarel Tarandi sõnul peab poliitik oma valijatega suhtlema, kuid mitte maksumaksja raha eest.
Tarandi sõnul on ERJK korduvalt tundnud muret poliitilise reklaami kolimise pärast sotsiaalmeediasse. Tema sõnul peab poliitik oma valijatega suhtlema, kuid mitte maksumaksja raha eest. «Facebook on ise selge vahe teinud: suhtle sõpradega tasuta, aga kui tahad võõraid inimesi tülitada, maksa selle eest. Siin on selge joon,» ütles Tarand.
Postimehe palvele kuluhüvitise dokumente kommenteerida vastas Martin Helme: «Tänan pakkumast, pole kommenteerimisest huvitatud.»
Martin Helme jääb oma kuluhüvitistega riigikogulaste pingereas keskele, kuigi on kulutanud 87,7 protsenti kompenseeritavast hüvitisest. Aasta esimese kuue kuu jooksul maksis riigikogu kantselei riigikogulastele kuluhüvitisteks ligi 527 483 eurot.
Sajaprotsendiliselt ehk 6 226,98 euro eest poole aasta jooksul on hüvitise ära kulutanud seitse riigikogu liiget: Märt Sults ja Erki Savisaar Keskerakonnast, nn aknaalused Marko Mihkelson ja Olga Ivanova, sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre, Henn Põlluaas EKREst ning nüüdseks europarlamenti suundunud Igor Gräzin Reformierakonnast. Kusjuures suurimate kulutajate esikahekümnes on esindatud kõigi fraktsioonide saadikud. Enim on nimekirjas keskerakondlasi, kellel on tihedalt kannul oravad. Seejärel tulevad fraktsioonitud riigikogulased ning EKRE.
Kaheeurone parkimis- ja rongipilet
Väikseimate tšekkidega jääb silma vabaerakondlane Andres Herkel: kaheeurone rongipilet Tallinnas ning kaks kaheeurost parkimispiletit Balti jaama parkimismajas. Samuti torkab parlamendisaadiku kulutustes silma hotellitšekke: jaanuaris Narvas, veebruaris Viljandis, märtsis Tartus. Lisaks on talle hüvitatud virtuaalserveri herkel.net ülalpidamiskulud.
Menüü «Kohtumine valijatega»
Napilt suurimate kulutajate esikümnest välja jääv keskerakondlane Igor Kravtšenko on kohtumisel valijatega jaganud suveniirideks näiteks 20-eurose seinakella, kaks tassi ja kaks EV 100 sümboolikaga riidest kotti koguväärtuses 37 eurot. Aprillikuisel visiidil Aserbaidžaani tellis Kravtšenko 11 mansetinööpi kogusummas 70,97 eurot, samuti on ta kohtumisel valijatega kinkinud suveniiriks 45 eurot maksva mustvalge siidirätiku. Maikuus üllatas Kravtšenko valijaid kolme tassi, 20 nutipastaka ja 20 vihmakeebiga kogusummas 66,82 eurot. Juunis on ta viinud valijatele kolm EV 100 kommikarpi väärtuses 17,5 eurot. See on üks klassikalisi näiteid rahvasaadiku esinduskuludest.
Peale selle on tavapärased kohtumised valijatega ning nendega seotud toitlustuskulud. Kravtšenko puhul jäävad summad peamiselt vahemikku 138–216 eurot. Erandiks on 2. mail kulutatud 51,6 eurot toitlustusele Tallinna vanalinnas asuvas Dublineri pubis. Kuluhüvitisteks esitatud kaardimaksekviitungist on lisaks summale näha ka selle trükkimise kellaaeg: 20.38.
Seevastu riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni esimehe Andres Herkeli riigikogu kantseleile esitatud kuluhüvitise tšekki vaadates võib saada detailse ülevaate ühe töökohtumise menüüst: 1. juuni pärastlõunal kell 15.34 välja trükitud 54,8 euro suuruse arve pealt võib leida soolaheeringa koore ja sibulaga, kaks seljankat, jäätisekokteili, keefiri, kaks cappuccino’t, koogi, karbonaadi, kaks smuutit, pikkpoisi, gaasivee ja tomatimahla.
Hoopis teistsuguse menüü leiab aga parlamendisaadiku Barbi Pilvre tšekilt. Kadrioru peenes restoranis naisaktivistidega kohtunud parlamendiliige palus 121,30 euroga hüvitada järgmise menüü: kannutäis orgaanilist valget teed, kolm pokaali eri veine, õlu, einevõileib kanaga, kitsejuustusalat, avokaadosalat, kanapasta, jäätisekokteil ning mitu kohvi.
Stalnuhhin jätkab samas vaimus
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja Keskerakonna liige Mihhail Stalnuhhin on esimese poolaasta jooksul jaganud valijatele suveniiriks 168 raamatut 1980 euro eest. See moodustab märkimisväärse osa tema esimese poolaasta esindus- ja vastuvõtukuludest, mida on kokku 2322 eurot.
Lähemal uurimisel selgub, et tegu oli Stalnuhhini enda kirjutatud eesti- ja venekeelsete lasteraamatutega. See on Stalnuhhinil juba tuttav harjumus: mäletatavasti lasi ta möödunud aastal riigikogu kantseleil endale kuluhüvitisena välja maksta 4300 eurot enda kirjutatud lasteraamatute eest. Toona ütles teemat kommenteerinud riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE), et kogu kuluhüvitiste saaga kohta annavad hinnangu valijad.
Stalnuhhini autoliisingust kirjutati juba 2015. aastal, kui juhiloata rahvasaadik liisis maksumaksjate kulul linnamaasturit Honda CR-V, millega tegelikult sõitis tema abikaasa Irina. Ehkki teemat on vahepeal korduvalt tõstatatud, jätkab rahvasaadik endiselt tuttaval rajal ning kasutab autoliisingu hüvitiseks mõeldud maksimaalset summat 450 eurot, esitades samal ajal hüvitamiseks ka rongi- ja bussipileteid. Olgu mainitud, et pärast 2015. aasta nn Stalnuhhini hüvitisskandaali võttis riigikogu juhatus vastu otsuse piirata liisingu eest hüvitatavat summat 450 euroni kuus kuluhüvitiste arvelt.
Kaks ukulelet
Riigikogu liikmele Märt Sultsile hüvitati 270 euro eest kaks Tallinna muusikariistade poest ostetud ukulelet. Sults põhjendas seda tööülesannetega seotud kulutusena.
336 eurot läks aga Küllike Nammi advokaadibüroole eksperdihinnangu andmise eest, täpsemalt konsultatsioonideks muinsuskaitseseadusse ettepanekute tegemiseks. Tegu oli koostamisel oleva eelnõuga, millega Sults 2017. aasta sügisel alustas, toetudes kahele rahvaalgatusele. Samast büroost sai Sults konsultatsiooni dokumendi koostamiseks Valga haigla sünnitusosakonna sulgemise vastu. See kõik läks maksumaksjale maksma 504 eurot. Juunikuus hüvitati Sultsile 300 eurot tööga seotud kuluna 5000 flaieri trükkimise eest.
Krõbeda hinnaga koolitus
Reformierakondlasest riigikogu liige Arto Aas käis märtsist juunini Estonian Business Schoolis juhtimiskoolitusel, millega seoses tasuti talle hüvitisena 2400 eurot.
Naisteajakirjad maksti kinni
Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre lasi MTÜ-l Oma Tuba 300 euro eest tõlkida soome ja islandi keelde tema sulest ilmunud artikli «Maag – mees nagu muiste», mis ilmus Feministeeriumi veebilehel.
On teada, et riigikogulastele hüvitatakse ka näiteks ajalehetellimusi ning trükiseid. Samas võib juhtivate päeva- ja nädalalehtede kulutuste hüvitamiseks esitatud tšekkide seast leida nii mõndagi meelelahutuslikku. Näiteks maksti Pilvrele kinni kulutus, mille tšekil ilutses peale Eesti Ekspressi ka ajakiri Iluguru. Teise, R-Kioskist saadud tšeki peal oli lisaks Vikerkaarele ja Sirbile meelelahutusajakiri Kroonika. Samuti on riigikogu kantselei hüvitanud nii ajakirja Buduaar Shopping kui ka Kroonika Kodu-eri ajakirja.
Hüvitis enda kirjutatud raamatutele
Sajaprotsendiliselt hüvitise ära kasutanud EKRE liige Henn Põlluaas lasi riigikogu kantseleil tasuda trükiste eest, eelistades Postimehe ja Maalehe aastatellimust. Lisaks palus ta hüvitada frakikomplekti Eesti Vabariigi 100 aastapäeva puhul. Komplekti laenutus Pärnu maantee nooblist salongist maksis 170 eurot, millest hüvitati parlamendi liikmele 100 eurot. Põhjenduseks olid «tööülesannete täitmisega seotud kulutused».
Valijatele kingituseks on Põlluaas töö- ja esinduskuluna jaganud veebruaris hüvitatud 596,4 euro eest kaks tema enda kirjutatud raamatut: 32 eksemplari teosest «Lennart Meri. Vabaduse valus valgus» ning 19 raamatut «Eesti-Vene piirileping».
Samasugune muster paistab silma teise EKRE liikme Mart Helme puhul, kes on kirjastusest Kunst viinud valijatele kingitusi 467,61 euro eest: iseendast kirjutatud raamatut «Mart Helme. Õnnesärgis sündinud» tellis ta kirjastuselt 15 tükki kogusummas 195 eurot, omakirjutatud teoseid «Pronksiöö proloog» kolm tükki 13,80 euro eest, «Kaks mõõka» 11 tükki 44 euro eest, «Poliitikast ja sõjast» 15 tükki 156 euro eest ning «Lembitu» kaks tükki kogusummaga 20,20 eurot.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)