Reinsalu: Alli Rutto kodakondsusküsimust on võimalik lahendada tervemõistusliku tõlgendamisega (14)

«Inimese väntsutamisel, kes on tunnistatud sünnijärgseks kodanikuks, pole mingit moraalset ega praktilist tarvidust. Minu meelest puudub ka õiguslik vajadus,» märgib Reinsalu.

Justiitsministri sõnul tundub asja hinnates, et Abhaasias elavale naisele ei ole antud kodakondsust ekslikult. «Seega - polegi mingit probleemi. Probleem on tekkinud mingi tõlgendusteooria käigus. Kuid seadust tuleb tõlgendada kasutades nii keelelisi, ajaloolisi kuid eelkõige ka eesmärgipäraseid argumentene,» rõhutab justiitsminister.

Ta juhib tähelepanu sellele, et rahuleping sõlmiti Eesti ja Venemaa, mitte Gruusia ja Eesti vahel. «Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kevadest kõneles just nimelt Venemaa elanikust. Kui asi on võimalik lahendada tervemõistusliku tõlgendamisega, siis tuleks seda teha. Ega keegi ei väidagi ju eksimusest kõneledes, et keegi ametnik ajas paberid sassi ja kodakondsus on omistatud valele inimesele. Lihtsalt oli teistsugune tõlgendus, mida muudeti. Kusjuures - seadust vahepeal pole keegi muutnud. Nüüd tuleb neid erinevaid asju vaadata tervikuna ja leida mõistuspärane tõlgendus. Muidu hakkame varsti kõik oma kodakondsust tõestama, passid näpus.»

Reinsalu arvates on eriti kummaline vahepeal kõlanud tõlgendus, et väidetava eksituse ohvri puhul peaks ka tema lapsed hakkama oma kodakondsust tõestama jne. «See tuletas mulle meelde ühe pensionäri pöördumise suvest, kus ta sai teada, et talle vene ajal pandud nimi polegi õige ja ta on aastakümneid elanud vale nime all ning kui ta tahab oma tänast ametlikku nime edasi kasutada, peab ta algatama ametliku nimemuutmise! Kogu see kafkalik pudru sai alguse sellest, et keegi ametnik oli tuulanud Stalini-aegseid külanõukogu «spravaksid», kus algselt nimi oligi teise kujuga. Seitsekümmend aastat elu «vale» nime all, kuni tänaseni välja, ei maksnud midagi.»