/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)
/nginx/o/2018/10/21/11515547t1h9c6a.jpg)
Postimehe lugeja saatis toimetusele Ida-Virumaalt pildi, millel on näha tõeline ehituskunst - vapsikute tehtud pesa.
Foto: pööningule tekkis suvega hiigelpesa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tea Allikmäe sõnul oli tänavu suvel vapsikuid Konjus asuva suvila ümbruses palju ja kuna hirm tiivuliste vastu aina kasvas, ei tahaks pere järgmisel aastal neid enam oma hoovis kohata.
«Varustatud pealambi, noa ja ühe tavalise poekotiga, ronisin lakka,» kirjeldas Allikmäe teed pööningule. Kuna naine polnud varem vapsikute pesa näinud, tundus talle ka iga herilasepesa vapsikupesana.
«Silmanurgast nägin, et nurgas ripub mingi kartulikott, arvasin, et vanaema on lakka viinud tuulduma kotitäie mingit vana kraami, samas tundus liiga ilus,» rääkis Allikmäe. Ühel hetkel sai ta aru, et just see hiiglaslik ehitis ongi vapsikute pesa - meetri kõrgune ja pea poole meetri laiune.
«Selle suurus tekitas hirmu, käed värisesid, kui tikutopsi mõõdupulgaks panin ja pildi tegin. Puutuda ei julgenud ja pärast keskkonnaameti infotelefonile helistamist sain aru, et tark tegu oli. Tuleb ikka veidi miinuskraade oodata.»
«See pesa on uskumatult ilus - värv, vorm ja milline ehituskunst,» tõdes Allikmäe. «Kahjuks ainult on pesa kohas, kust ainult mõne meetri kaugusel on suviti lapsed, seega pean külmade saabudes selle ilu pööningult alla tooma.»
Vapsiku tunneb ära tema herilase moodi kehakuju järgi, mis on arenguline mälestus sipelgast. Tegemist on Euroopa suurima herilaseliigiga, kelle täiskasvanud isendid toituvad nektarist ja taimemahladest. Vastseid toidetakse aga putukatega, kellest sagadaseim ohver on kärbes. Üks vapsik võib tunni aja jooksul kinni püüda kuni viis kärbest.
Vapsikud nõelavad vaid ärritusseisundis. Eluohtlikuks võib vapsiku nõel osutuda ainult üksikutele ülitundlikele. Enamikul inimestel päädib torge vaid punetava ja valuliku tursega, mis möödub olenevalt organismist mõne tunni kuni päevaga.
Vapsikute pesa on ühe suve looming ja valmib, kui puitpindadelt kraabitud pindmine puidukiht niisutatakse ja pressitakse pesakatete ja kärgede servadele järk-järgult õhukeseks leheks laiali. Pesa on väga efektne, erinevates puidutoonides vöödiline, mis näitabki, et materjal on korjatud erinevas kõdunemisstaadiumis puidu küljest.
Septembris jääb pesa tühjaks ning sedasama elupaika järgmisel aastal uuesti ei asustata. Kui pesa juures valitseb juba paari nädala jooksul vaikus, võib selle rahumeeli maha võtta.