/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/10/11/788266t1h4973.jpg)
Põhiseaduskomisjon leidis, et septembrist jõustunud seadusmuudatustega toimunud riigikogu liikmete puutumatuse üle otsustamise üleminek parlamendilt õiguskantslerile ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas ning seda tuleb nüüd korrigeerima hakata.
Komisjon hakkab riigikogu liikmete puutumatust uuesti arutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Teder osundas oma 10. oktoobri ettekandes riigikogule, et kriminaalmenetluse seadustikku täiendades tekkis võimalus alustada riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetlust ilma riigikogu eelneva nõusolekuta, ainult õiguskantsleri ettepanekul. Teder leidis, et selline pädevuse nihe on küsitavas kooskõlas põhiseadusega ja ta ei saa võtta endale sellist sisulise otsustamise pädevust, sest see võib sisaldada endas väga intensiivset põhiõiguste ja -vabaduste riivet, nagu läbiotsimine, pealtkuulamine jne.
Põhiseaduskomisjon leidis, et õiguskantsler on osutanud tähelepanu õigele probleemile ja sellega tuleb tegeleda.
«Need asjad võivad praeguse korra järgi toimuda enne, kui riigikogu oleks ise oma liikme suhtes seisukoha kujundanud. Selline olukord on küsitavas kooskõlas põhiseaduses kirja pandud riigikogu liikme puutumatuse printsiibiga. Pahatahtlikkuse korral võib seda ka kuritarvitada,» sõnas põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
«Peaksime regulatsiooni korrigeerima. Sama probleem on ka olemas teistes riikides, kuidagi on need igal pool lahenenud, nii et meiegi peame leidma mõistliku tasakaalu. Ühest küljest peab olema võimalik ka riigikogu liikmeid vastutusele võtta, kui see on vajalik ja põhjendatud, aga samas peame vältima, et see ei muutuks kuritarvitamise või poliitika mõjutamise vahendiks,» rääkis Maruste.