:format(webp)/nginx/o/2018/10/08/11480465t1h3d90.jpg)
Valimiste eel riigikogu koalitsiooniparteidest lahkumine on seotud erakondade nõrkustega, näitavad parteide haavatavust, kuid samas – vaadates Eesti poliitikas varem toimunut – pole midagi eriskummalist, arutleti tänases Kuku raadio saates «Poliitikaguru». Kas ja kes võiks veel nn aknaaluste fraktsiooniga liituda?
Pärast seda, kui Isamaa fraktsiooni liige Tiina Kangro teatas fraktsioonist lahkumisest, on tänane valitsuskoalitsioon kahenenud 50-liikmeliseks. Viimati oli vähemusvalitsus 2009-2011.
Kas koalitsioon võib veelgi mureneda ja nn aknaaluste fraktsioon täiendust saada, arutleti tänases «Poliitikaguru» saates. Saates külas olnud Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora sõnas, et ehkki tal puuduvad andmed kellegi väljaastumisest on siin-seal olnud vihjeid lähenemiskatsetest ja aruteludest.
Poliitikavaatleja ja suhtekorraldaja Andreas Kaju osutas tähelepanu aga Keskerakonna riigikogu fraktsioonile. «Mis võib saada nendest inimestest, kelle koht erakonna valimisnimekirjas ei ole niivõrd äge, särav ja kindel kui oli võib-olla siis, kui Edgar Savisaar oli erakonna esimees. Selliseid on mitmeid: Marika Tuus-Laul, Heimar Lenk, miks mitte ka Märt Sults, kes kõik on omal moel poleemilised,» leidis Kaju.
«Ma arvan, et ta [Marika Tuus-Laul] ei tahaks ka ideoloogiliselt, ilmavaateliselt kaaluda seda ühte ainsat alternatiivi, mis viimasel ajal Keskerakonna saadikutel meeles on mõlkunud. Ja mis seondub selle erakonnaga, mis täna suudab pakkuda 15 tasuta kohta [riigikogu fraktsioonis], kui Helmed ja Madisson kõrvale panna,» märkis Kaju. «Neil on kõige rohkem pakkuda ja mitmele keskerakondlasele on see sobinud või sobib,» lisas Kaju.
«Samas ma arvan, Marika Tuus-Laul ei sobi kuidagi EKREsse ja ei kujuta ennast ka ise seal ette. Aga teame, et Keskerakond tahab tema ette Jõgevamaal paigutada tänast regionaalministrit [riigihalduse ministrit], mis kindlasti jälle on egole löök,» arutles Kaju.
«Antud hetkel on need lahkumised siiski seotud ennekõike erakondade nõrkusega valimiste eel [...]. Siin mingeid muid probleeme pole mõtet väga otsida,» sõnas Kaju.
Erik Moora märkis, et tegu on signaaliga, mis näitab väiksemate koalitsioonipartnerite haavatavust. Et valitsuserakondade juurest ära minnakse opositsiooni või nn aknaaluseks, pole tema sõnul väga tavaline.
«Kuna ikkagi valitsuskoalitsioon pakub saadikutele võimalust ennast teostada ja mõnedel juhtudel isegi oma valijate huve esindada. Pigem ootaks vastupidist liikumist,» märkis Moora. Tänases riigikogus on seitse fraktsioonitut saadikut.
Politoloog Tõnis Leht märkis, et liikumine nn akna alla ehk fraktsioonidest välja ei ole midagi eriskummalist. «Eelmise riigikogu lõpuks oli kaheksa fraktsioonitut saadikut. Neist seitse lendas minema Keskerakonnast, kui Savisaar oma talle puhastas ja need jagunesid hiljem eri parteide vahel. Toona lahkus IRList ka Andres Herkel,» meenutas Leht eelmist riigikogu koosseisus toimunut.
Arutledes, kuidas praegused riigikogu liikmed Marko Mihkelson, Margus Tsahkna, Peeter Ernits ja Artur Talvik on endale uued väljundid poliitikas leidnud, leiti, et eeldatavasti teeb seda ka hiljuti Isamaa fraktsioonist lahkunud Tiina Kangro. Mäletatavasti sai Kangro eelmistel valimistel Harju- ja Raplamaal Isamaa nimekirjas kandideerides 1669 häält.
Kui riigieelarve hääletuse puhul piisab riigikogu lihthäälteenamusest ning siin nii väga koalitsiooni vähemuse pärast kartma ei pea, siis hoopis põnevam olukord on riigikogu komisjonides.
«See on see koht, kus võib näha ka opositsiooni tegutsemisvalmidust ja – võimelisust rohkem,» märkis Kaju. Üheks näiteks on sotsiaalkomisjon, kuhu ka Kangro Isamaa esindajana kuulus. «Usun, et Reformierakond ja opositsioon vaatavad neid võimalusi. [...] See risk on ma arvan isegi teravam kui riigieelarve või mõne suure saali hääletuse puhul,» arutles Kaju.
Saates räägiti lisaks vähemusvalitsusele ka globaalsest kliimaraportist ja valimistest Lätis. Kuula täispikka saadet SIIT.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)