:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
Eesti Meremuuseumi ehitustöödel tulid Paksu Margareeta siseõuest, tulevase ekspositsioonisaali keskelt nähtavale kaitsemüür ja kanal.
Galerii: Paksu Margareeta maapõu paljastas kaks keskaegset ehitist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna muinsuskaitse arheoloogi Ragnar Nurga sõnul on tegemist äärmiselt huvitavate leidudega, mis pärinevad tõenäoliselt 15. sajandist.
«Mõni nädal tagasi leiti Paksus Margareetas sees toimunud kaevetöödel kaitsemüür, mis kuulus ilmselt vahetult suurtükitornile eelnenud, tõenäoliselt 15. sajandil ehitatud eesväravasüsteemi. Nüüd tuli siseõuest vanalinnale lähemal välja veel üks varasem eeskaitsemüür, milles on ka üks hästi säilinud laskeava,» kirjeldas ta.
Linna merevärav
Tallinna linnakindlustuste üldise arenguloo taustal peaks see müür kuuluma kokku Suure Rannavärava kõige varasema eesväravaga, mis võidi ehitada 14. sajandi teisel poolel. Seni oli selle värava olemasolu vaid hüpotees, märkis Nurk.
Teine uus avastus on paekivist seintega ja pealt paeplaatidega kaetud kanal, mis on küll müürist hilisem, kuid siiski keskaegne. «Kindlasti ei jooksnud selles kanalis puhas joogivesi, vaid linnast väljuv vesi – see kanal võis juhtida mere suunas Tornide väljaku vallikraavi veed, mis arvatavasti pärinesid osaliselt Toompea looduslikest allikatest ja osaliselt olid linna sade- või heitveed,» sõnas Nurk.
Muudatused ehitustegevuses
Suures Rannaväravas on tekkinud võimalus näidata füüsiliselt säilinud ehitiste näol keskaegsete linnakindlustuste ja väravasüsteemi laienemise etappe. «Kuna tegu oli linna mereväravaga, siis on mõistetav, et selle kaitse täiustamisele pöörati kogu keskajal erilist tähelepanu,» lisas arheoloog Ragnar Nurk.
Meremuuseumi juhi Urmas Dreseni sõnul oli leid antud asukohas ootamatu ning toob kaasa ka muudatusi ehitustegevuses. «Kui Paksu Margareeta alt leitud müüriosa tuli välja plaanitud garderoobialal ja selle eksponeerimine sobitub olemasolevasse projekti, siis uued leiud siseõues jäävad tulevasse ekspositsiooniruumi, kogehalli ning põhjustavad muudatusi ehitustegevuses,» sõnas Dresen.
Samas möönis meremuusemi juht, et tegemist on põneva protsessiga, mis aitab kaasa Suure Rannavärava ajaloo uurimisele ning samuti muuseumil selle märkimisväärse ehitise loo rääkimisele.