Osa välisesindusi käib Eestile üle jõu

Täna arutab riigikogu väliskomisjon Eesti Välispoliitika Instituudis valminud uuringut «Eesti välisesinduste võrgustiku olevik ja tulevik». Paari nädala eest sai avalikuks ka välisministeeriumis koostatud ülevaate «Eesti välisesindused kuni 2015 ja 2015+» tööversioon.

Kõige muu kõrval puudutatakse mõlemas dokumendis ka diplomaatilistes kuluaarides palju kõneldud võimalust, et Eesti ei jõua lähiaastail enam kõiki välisriikides avatud esindusi ülal pidada ja peab hakkama valikuid tegema. Seda on teinud mitu riiki – äsja näiteks teatas võlakriisis vaevlev Portugal, et sulgeb mitu esindust Euroopas, sealhulgas Tallinna saatkonna.

Välisministeeriumis valminud, enam statistilisel andmestikul põhineva ülevaate hinnangul tuleb mõne esinduse sulgemine kõne alla eeskätt siis, kui mingi konkreetse ülesande täitmiseks loodud esindus on oma eesmärgi saavutanud või selle asutamisel loodetu pole realiseerunud.

«Sulgemisotsust tehes tuleb veenduda, et diplomaatilise kohaloleku lõpetamisega kaasnev poliitiline, majanduslik ja konsulaarteenuse puudumisest sündiv kahju on minimaalne,» tõdetakse dokumendis.

Esinduste sulgemist kaaludes tuleb ka arvestada võimaliku mõjuga ELi tasemel ja tagajärgedega diplomaatilisele esindatusele Eestis.

Välisministeeriumi hinnangul tähendab mõne esinduse sulgemine vahetute kontaktide kaotust selle riigi poliitilise eliidiga ja sealsete teadmiste vähenemist Eesti kohta.

«Esinduse töö lõpetamine võib kaasa tuua nn bumerangiefekti – asukohariik, milles Eesti esinduse sulgeb, võib vastata samaga – ja nn lumepalliefekti: ühe riigi otsus sulgeda esindus Tallinnas võib anda teistele impulsi kaaluda sama võimalust,» kirjutab välisministeerium.

Kannatavaks pooleks oleks sel juhul oma väiksuse tõttu enam diplomaatilisi sidemeid vajav Eesti, nenditakse dokumendis.