Fotod ja video: tulevase kõrghoone asukohast tulid välja huvitavad arheoloogilised leiud (1)

«Sealt on välja tulnud keskaegseid leidusid, mis on kohati üsna huvitavad ja võivad osaliselt isegi seonduda Jaani Seegiga. Seal on minu teada ka praegu veel mitte päris täpselt dateeritud kiht, mis võib jääda Põhjasõja perioodi ning on olnud üsna huvitavaid esemeleide,» ütles linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna arheoloog Ragnar Nurk.

Selles kesklinna piirkonnas asus 13.-16. sajandil asulakoht, mistõttu on ala kaitse all. Sellepärast tehti aasta tagasi arheoloogilised eeluuringud. Tookord kaevati kopaga kolm auku ning uuriti neis olevat kultuurikihti. Siis leidsid arheoloogid igast madalast august 17.-19. sajandist pärinevaid leide.

Muu hulgas leiti toona sellest ajaperioodist pärinevaid savinõukilde ja savipiibuvarsi. Lisaks tuli päevavalgele arvatavasti 19. sajandist pärit hoone vundamendi müür. Vundamendi väljapuhastamine ja edasiuurimine jäetigi nüüdsete arheoloogiliste kaevamiste jaoks.

Praegu on väljakaevamistel kolme nädala jooksul maa seest välja tulnud erinevaid leide - hulgaliselt münte, ehteid, keraamikakilde ja isegi kahurikuul.

Tegelikult on mälestise ala tunduvalt suurem ja hõlmab täielikult Tornimäe, Lennuki ja Pääsukese tänava, osaliselt Kuke, Kivisilla ja Maakri tänava ning Rävala puiestee, Tartu maantee ja Liivalaia tänava. Alal on arheoloogilisi kaevamisi olnud varemgi, suurimad neist 1994. aastal nn Stockmanni kvartalis, 2000. aastate algul Jaani seegi alal ja 2011. aastal krundil, kuhu taheti whitada Eesti Kunstiakadeemia uus hoone.

Mis oli tänasel Maakri tänaval sajandeid tagasi?

Geoloogide arvates ulatus Maakri tänava loodepoolsele alale 13. sajandil Härjapea jõe orundiga liituv kitsas merelaht. Sellest ida poole jäävale madalale poolsaarele rajati samal sajandil Püha Johannese hospidal ehk jaani seek. Esimesi andmeid selle nimetamise kohta leiab 1237. Aasta paavsti legaadi Modena Guillelmuse ürikust.

2001.-2004. Aasta ulatuslikel arheoloogilistel kaevamistel leiti arvatava hospidali, kabeli, elumaja, sauna ja käimla alusmüürid. Need on ka osaliselt eksponeeritud.

Keskaegne seek hävis 1570. aastal, kui Vene sõjavägi Tallinna piiras. Pärast Liivi sõda seek taastati ja 1674. aastal oli seal 62 hoolealust. Lõplikult suleti hiljem seegi kohal tegutsenud hoolekandeasutus 1960. aastatel.

Muinasaegsest inimtegevusest annavad tunnistust Tartu maantee ja Tornimäe vaheliselt alalt leitud savinõukillud, mis pärinevad ajavahemikust 200 ekr kuni 200 pkr. Lisaks on mälestise alalt leitud kultuurikihti ja leide 14. ja 16. sajandi vahele.  Püsivam hoonestus hakkas seal kujunema siiski alles 15. ja 16. sajandil. Alates 18. Sajandist tunti piirkonda Kivisilla eeslinnana, mis viitas ilmselt Härjapea jõele ehitatud kivisillale.