Seadusemuudatus paneb käima soolise palgalõhe valgusfoori (3)

Eelmisel nädalal läbis riigikogus esimese lugemise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on vähendada naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest makstavate palkade ebavõrdsust avalikus sektoris.

Kavas on luua senisest efektiivsemad ja mugavamad võimalused soolise palgalõhe analüüsiks ning kehtestada avalikus sektoris järelevalve naiste ja meeste võrdväärse töö eest makstava palga võrdsuse põhimõtte üle. Planeeritud muudatused puudutavad seda osa palgalõhest, kus tööandjate roll on kõige suurem – organisatsioonide praktikad ja tasusüsteemid.

Ent miks on tarvis seadusesse soolise palgalõhe järelevalve sisse kirjutada? «Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eestis sooline palgalõhe kõige suurem,» on Einmanil sellele lihtne seletus. Eelmisel aastal oli palgalõhe Eestis statistikaameti andmetel 20,9 protsenti. 

Riigikogus  esimese lugemise läbinud eelnõu tegelebki eelkõige selle poolega, mida saab soolise palgalõhe vähendamiseks ära teha tööandja. Einman nentis, et lõhe täielikuks ületamiseks sellest üksinda ei piisa ning tegelemist vajavaid probleeme on teisigi (nt suur sooline segregatsioon), kuid avaldas samas lootust, et eelnõu aitab eesmärgile sammu lähemale astuda. 

Eelnõu ette valmistades ei proovitud ministeeriumis leiutada n-ö jalgratast, vaid võeti eeskuju teiste Euroopa riikide praktikatest. Peamise eeskujuna tõi Einman esile Islandit, kus 2017. aasta algul hakkas kehtima seadus, mis kohustab ettevõtet koostama palgaandmete analüüsi ning taotlema riigilt iga kolme aasta tagant võrdse palga tagamise sertifikaati. Kui firma seadust ei järgi, tabab teda kopsakas rahatrahv. 

Üks ühele lahendust siiski kuskilt üle ei võetud ning Eestile sobiliku lahenduse väljatöötamisel püüti tööandjatele elu teha nii lihtsaks kui võimalik. 

Laias laastus saab eelnõu Einmani sõnul jagada kolme etappi. Esimeses kasutatakse ära andmed, mida tööandjad täna niigi juba peavad riigile esitama. Selle põhjal korraldatakse soopõhine palgaandmete analüüs ja arvutakse iga avaliku sektori organisatsiooni keskmine sooline palgalõhe. Võrdluse tegemiseks on kavas luua digilahendus, n-ö palgalõhe valgusfoor. 

Ent see pole praegu lõpuni välja töötatud ja valgusfoori üksikasjadest on Einmani sõnul veel siiski vara rääkida, sest digilahenduse väljatöötamiseks on hange tegemata. Seda aga ei saa teha enne seaduse muutmist. 

Selge on aga see, et valgusfoor annab ettevõtetele teada, kas neil puudub sooline palgaerinevus (roheline), on ükskuid probleeme (kollane) või on tõsiseid puudujääke (punane). Kõik avaliku sektori tööandjad peavad võrdluse tulemused avaldama oma kodulehel ning punase tule korral peab ettevõte tegema ka palgaandmete soopõhise analüüsi. Et see oleks kergem, on kavas välja töötada vastav juhend, samuti saab tööandja analüüsi tegemisel abi küsida tööinspektsioonilt. 

Kolmandas etapis koostab tööandja tegevusplaani ilmnenud soopõhiste erinevuste kaotamiseks ning ka selleks on võimalik tööinspektsiooni abi kasutada. 

Juhul kui tööandja keeldub pikema perioodi vältel koostööst, on tööinspektsioonil õigus talle ettekirjutus teha. 

Ehkki ministeeriumi algne kava nägi ette sama tegevust nõuda ka erasektorilt, pälvis see sektori esindusorganisatsioonide vastuseisu. Näiteks teatas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda aprillis, et on riigi plaanile vastu, sest see ei täidaks oma eesmärki ning suurendaks halduskoormust. Kuigi erasektor seejärel eelnõust välja jäeti, on edaspidi ka sealsetel tööandjatel võimalik tööinspektsiooni abi ja juhendit soolise palgalõhe analüüsimisel kasutada. 

Millal eelnõu järgmisele lugemisele läheb, ei ole veel kindel. Ilmselt võib see juhtuda novembris, arvas Einman.