/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
Sotsiaaldemokraadist linnavolinik Jaak Juske esitas arupärimise viletsas seisus tsaariaegse elamu kohta ning küsis muuhulgas, kas tuleks kaaluda juba aastaid lagunenud hoone ja teiste samasuguste sundvõõrandamist.
Linnavolinik soovib hooletusse jäetud mälestiste sundvõõrandamist (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jutt on Põhja-Tallinnas Pebre tn 5 asuvast vanast puitmajast, mille üks sein varises juba tosin aastaid tagasi kokku, sest oli lihtsalt nii pehkinud. Sellest ajast on seina asemel kile ja vineer ning majas elamine võimatu. Tegemist pole küll mälestisega, kuid siiski väga huvitava arhitektuuriga hoonega.
Omandireformi käigus tagastati pool maja Austraalias elavale väliseestlasest prouale. Teine pool on tänaseks jagatud kolme omaniku vahel. Üks eraisikust korteriomanik pidi pärast seinavaringut ära kolima, kaks omanikku on firmad. Hoone seisab tühjana ja risustab oma väljanägemisega linnapilti.
«See maja on ehitatud tsaariaja lõpus ning sellega väga sarnane maja, peaaegu täpne koopia asub Roo tänaval ja on väga kenasti korda tehtud,» rääkis Juske Postimehele. Oma arupärimises linnaplaneerimise valdkonda juhtivale abilinnapeale Andrei Novikovile tahab Juske teada, mida on linn teinud vaieldamatult miljööväärtusliku hoone säilimise tagamiseks ning kas selle omanikku on maja hooletusse jätmise eest trahvitud. Ühtlasi küsib ta, kas linn ei võiks kaaluda kaitse all olevate, kuid lagunevate hoonete sundvõõrandamist.
Juske selgitas, et ega sundvõõrandamine selliseid hooneid tegelikult ei päästaks, kuid vähemalt õnnestub sellest rääkides probleemile tähelepanu juhtida. «Linnavalitsuse ajaleht pühendas sellele teemale juba kaheleheküljelise artikli. Aga tegelikult on siin valiku koht. Kui omanik oma vara korras ei hoia, siis saab linn teha ettekirjutusi ja trahve määrata. Aga see ei vii kuskile. Kadriorus Mon Repose kõrval oleva kokkuvarisemise äärel oleva maja omaniku taktika ongi ilmselt venitada, kuni antakse luba ehitada vana hoone koopia, mis on tunduvalt odavam kui ajaloolise hoone taastamine,» ütles Juske.
«Ma olen nõus, et sundvõõrandamine peaks olema viimane abinõu, aga see on üks, mis võib panna omaniku tegutsema. See on üks võimalus, kui kaitsealune või miljööväärtuslik maja lihtsalt laiali laguneb,» lisas ta.
Vastus Juske arupärimisele pole veel linnavolikogu veebilehele jõudnud, kuid linnavaraamet on esitanud eraldi seisukoha arupärimise viimase, sundvõõrandamist puudutava punkti kohta. Ametnikud jõudsid järeldusele, et kuivõrd Pebre 5 hoone näol ei ole tegemist mälestisega muinsuskaitseseaduse mõttes, siis puudub hoone sundvõõrandamiseks igasugune alus.
Juskega on ühel meelel ka ajaloolane linnapea nõunik Jüri Kuuskemaa. «Meie asjaõigusseadus ja omandiõigus üldse on nagu India pühad lehmad, sest sundvõõrandada üldiselt ei saa. Kui mõni hoone on teatud aja laokil seisnud, võiks selle kas või mõne-eurose alghinnaga sunniviisiliselt oksjonile panna. Uuel omanikul peaks olema vaid renoveerimise või paiga korda tegemise summad ette näidata,» ütles Kuuskemaa Pealinnale.