:format(webp)/nginx/o/2018/08/29/11323655t1h1f10.jpg)
Kolmapäeval läbis riigikogus esimese lugemise isikuandmete kaitse seaduse eelnõu ning sama seaduse rakendamise seaduse eelnõu, millega viiakse erinevate valdkondade õigusaktid vastavusse maikuus jõustunud andmekaitse üldmäärusega.
Justiitsministeerium: uus isikuandmete seadus kaitseb ajakirjandusvabadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vabariigi valitsus on esitanud parlamendi menetlusse isikuandmete kaitse uue raamseaduse. Teatavasti oli esimesel katsel selle eelnõu menetlemisel oluline debatt, mis päädis sellega, et valitsus võttis eelnõu tagasi. Nüüd on eelnõust välja jäänud üks poleemikat tekitanud sõna – «ülekaalukas», samuti on teksti arvestatud põhiseaduskomisjoni muudatused,» ütles justiitsminister Urmas Reinsalu täna riigikogu ees.
Justiitsministri sõnul kehtestab «Isikuandmete kaitse seadus koosmõjus isikuandmete kaitse üldmäärusega üldise raamistiku.
«Eriseadusi silmas pidades ei pruugi see aga olla piisavalt detailne, et lahendada spetsiifilistes valdkondades rakendumisel tõusetuvaid probleeme. Seetõttu on vajalik avaliku võimu poolseks isikuandmete töötlemiseks eri valdkondades ette näha täpsemad alused, eesmärgid ja andmetöötluse ulatus. Kuna see puudutab inimeste põhiõiguste kaitset, ei saa seda nö delegeerida õiguskorras seadusest alamatele aktidele õiguskorras,» märkis Reinsalu.
Otsekohalduv Euroopa Liidu andmekaitse üldmäärus annab inimesele suurema kontrolli oma andmete osas ja uus isikuandmete kaitse seadus loob siseriiklikult üldised raamid isikuandmete töötlemisele.
Rakendusseadus on vajalik eeskätt avaliku sektori andmevahetuse korrastamiseks ja selle muudatused on ette valmistanud iga valdkonna eest vastutav ministeerium ise.