/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
«Mamma on puuris,» selline oli Mare Haabi lapselapse esimene reaktsioon, kui ta nägi vanaema uut töökohta. Ilmselt paljude Postimehe lugejate jaoks ETV ekraanilt tuttav Haab on aastaid maitsnud euroametniku leiba ja töötab nüüd Euroopa Liidu IT-agentuuris eu-Lisa.
Galerii: Eesti kõige turvatumad euroametnikud said uue maja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnasse Lennusadama kõrvale kõrge aia taha on kerkinud moodne büroohoone, kuhu asja on vähestel väljavalitutel. Tegu on Euroopa Liidu IT-agentuuri uhiuue peakontoriga, kus kehtivad euroliidu turvalisusreeglid.
«Kui teistel euroasutustel on Eestis oma esindus, siis meie oleme ainus, mille peakorter asub Eestis,» sõnas veel kolimislõhnalist hoonet tutvustav Mare Haab.
Kuigi Euroopa Liidu IT-agentuuri hallata on kolm väga mahukat sissesõidu- ja viisasüsteemi, siis Eestis tegelikult nii tundlikke andmebaase ei hoita. «Kui peamaja asub Tallinnas, siis serverid ja kolme mahuka IT-süsteemi operatiivjuhtimine on Prantsusmaal Strasbourgis ja nagu igal keerulisel süsteemil on oma tagavararajatised, siis see asub Sankt Johann im Pongaus (Austria - toim),» rääkis Haab.
Hoone autorid on Üllar Ambos, Jaan Kuusemets, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru (DAGOpen OÜ, LÜNK arhitektid OÜ). Sisekujunduse on loonud Stuudio TEMA OÜ (autorid Margit Teikari ja Tuuli Trei).
Keskkonnasõbralik maja
Praegu on majas ametis sadakond inimest 17 eri riigist, kuid lähiajal töötajate arv kasvab veelgi, sest sellest sügisest hakkab eu-Lisa arendama välja veel kolme infosüsteemi. Need on on riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteem (European Entry/Exit System, Euroopa reisiinfo ja reisilubade süsteem (European Travel information Authorisation System) ja Euroopa karistusregistrite infosüsteem.
Haabi sõnul on uus maja väga innovaatiline ning keskkonnasõbralik. Nii näiteks kasutatakse serverite soojust hoone kütmiseks. «Me ise ei pea muret tundma sellepärast, et valgus on liiga ere või oleks liiga hämar, sest maja katusel olev ilmajaam mõõdab päiksekiirgust ja vastavalt sellele rulood kas tulevad ette, lähevad üles või muutub nende nurk,» tõi ta näite.
Hoone on ehitatud trapetsikujulisena, see võimaldas tehnilised ja tugisüsteemid paigutada hoone keskmesse. Töökohad asetsevad aga hoone väliperimeetris, kus on ka hea loomulik valgus. Selle lahenduse tõttu töötavad euroametnikud möödakäijate silme all.
Kui lennusadama juurest vaadates näib maja varjutavat Kalamaja uuselamute vaadet merele, siis Haabi sõnul on arhitektid püüdnud maja paigutada nii, et see sobituks võimalikult hästi keskkonda.
«Minu arvates sobib see siia väga hästi, kui meie hoonel oleks kuppelkatus, siis sarnaseks see igati Lennusadamaga,» oli ta uue töökohaga rahul.
Seitse aastat tegutses eu-Lisa Tallinna kesklinnas Rävala puiesteel, kus Haabi sõnul puht füüsiliselt polnud piisavalt ruumi.
Millega tegeleb eu-LISA
- Schengeni infosüsteemi (SIS) - suuremahuline IT-süsteem, mis toetab siseriikliku julgeoleku tagamist ja infovahetust tagaotsitavate inimeste ja esemete kohta. SIS kasutajad on riiklikud politsei-, piirikontrolli-, tolli-, viisa- ja kohtuasutused. Kuna Schengeni ala sisepiiridel ei teostata piirikontrolli ning inimesed ja kaubad võivad vabalt liikuda, siis kasutatakse SIS II ühe meetmena inimeste turvalisuse tagamiseks ja piiriülese kuritegevusega võitlemiseks
- viisainfosüsteemi (VIS) - mis aitab rakendada ELi ühtset viisapoliitikat ning teostada piirikontrolli Euroopas ja konsulaarkoostööd üle maailma.
- asüülitaotlejate infosüsteemi Eurodac - mis aitab hallata Euroopa varjupaigataotlusi alates aastast 2003.