Taisto liinid puuetega inimeste diskrimineerimisest: see ei ole oluline teema (8)

Laupäeva hommikul Taisto kiirliiniga Tartust Tallinna sõitnud naise sõnul diskrimineeris bussijuht puuetega inimesi, visates nad bussist välja. Ettevõtte esindaja ütles, et see ei ole oluline teema.

Laupäeval avaldas Postimees veebis loo, kuidas Taisto Liinidega sõitnud Britta (30) sõnul oli bussijuht müünud sõidule liiga palju pileteid ja hakkas siis üle bussi hüüdma: «Kes on puudega peal, kes on puudega peal?»

Reisija sõnul oli seepeale üks vanem naisterahvas raskelt püsti tõusnud ja bussist maha läinud, kurtes, et peab järgmist bussi ootama kella poole kaheteistkümneni. «Üks on veel puudega, ma tean, ise müüsin, üks on veel puudega peal, nüüd peab küll maha minema,» oli bussijuht Britta sõnul seepeale edasi hüüdnud.

Postimees pöördus selle jutu peale Taisto Liinide poole. Eile meie pärimise peale vastanud Taisto Liinide esindaja Jan Landrat kritiseeris vastamise asemel ajakirjanikku, et too oli artikli avaldanud ilma nende kommentaarita.

Selgituse peale, et ettevõttele anti võimalus vastamiseks laupäeval ning hoiatati, et lugu ilmub, kuna tegemist on olulise teemaga, vastas Landrat naerdes, et nende jaoks see oluline teema ei ole. «Tüüpiline kollane uudis,» kommenteeris ta.

Taisto Liinide esindaja sõnul oleks saanud artikliga oodata esmaspäevani. Küsimuse peale, miks nad siis esmaspäeva hommikuks ei vastanud, lausus Landrat aga, et ei saa bussijuhiga niimoodi rääkida, kui inimene ei ole tal nina ees.

«Me ei tea, kas see on puudega inimeste diskrimineerimine praegu. Ma ei oska öelda seda,» sõnas Taisto Liinide esindaja. Küsimusele, miks ei ole see bussifirma jaoks oluline teema, ei soovinud ettevõtte esindaja enam vastata. «Kuulge, lõpetame ära, nägemist,» ütles Landrat.

Pärastlõunal saabus ettevõtte kirjalik vastus, mille järgi tekkis Võru-Tartu-Tallinna liini teenindanud bussijuhil piletimüügil arusaamatus, sest ta ei oodanud ära piletite eelmüügi lõppemist Tartu bussijaama kassast, vaid asus ise pileteid müüma.

«Enne bussi väljumisaega selgus, et bussijuht oli müünud pileteid rohkem, kui on bussis istekohti, mistõttu ühele bussijaama kassast pileti ostnud reisijale ei jagunud enam istekohta,» kommenteeris Landrat.

Kuna bussisõidule on tema sõnul eesõigus eelmüügist pileti ostjatel, oli juht otsustanud reisijal, kes oli peale võetud viimasena, paluda istekoht vabastada.

«Paraku juhtus see olema puudega reisija. Kindlasti oleks bussijuht saanud antud olukorras reisija tuvastamiseks väljendada end paremini, tagantjärele saame siin olukorra pärast ainult vabandada,» sõnas Landrat, lisades, et juhtumis kirjeldatud teine reisija sai Tallinna sõita bussijuhi kõrval oleval giidiistmel.

Küsimuse peale, kas bussijuht kommenteeris ka lauseid «Kes on puudega?», mida ta olevat üle bussi öelnud, vastas Landrat, et juht tunnistas süüd. «Ta tunnistas, et ta kindlasti väljendas end valesti, et oleks saanud paremini,» lausus Taisto Liinide esindaja.

Hiljem täpsustas Landrat meili teel, et piletitel olevad terminid tasuta sõitude kohta Eesti ühistranspordis tulevad ühistranspordiseadusest. Tema sõnul peabki inimene piletit ostes kasutama väljendeid «palun pilet puudega lapsele» või «palun pilet sügava puude alusel».

«Ühistranspordis on need soodustuse liigid. Sõna «puue» kasutamist ei saa ühistranspordis häbeneda, samas loomulikult oleks saanud bussijuht antud olukorras end paremini väljendada,» kommenteeris Taisto Liinide esindaja.