Ettevõtja unistab Eestimaa täitmisest rattahoidlatega

«Tahtsime teha uut ettevõtet, mis spetsialiseeruks rattahoidjate projekteerimisele ja ehitamisele ning meile soovitati, et tehke oma kulu ja kirjadega esimene valmis ja näidake, kuidas toimib, et muidu keegi ei võta teid tõsiselt,» selgitas Märt Randoja kuu aja eest Saue raudteejaama juurde paigaldatud rattahoidja saamislugu.

Ettevõtja sõnul on Saue rattahoidja projekteeritud nii, et ratast sinna jättes saab sellel kinnitada nii mõlemad rattad kui ka raami. Mehe sõnul on ta aeg-ajalt rattahoiust mööda sõitnud ning alati on seal olnud paar-kolm ratast. «Tõsi küll, tihtipeale ei ole rattad küll lukku pandud, vaid on niisama sinna riputatud,» tõdes ta.

Ettevõtja sõnul kirjutas ta projekti Leader programmile, et taotleda raha 50 rattahoiu paigaldamiseks Kiili, Saue, Saku ja Harku valda. «Aga sealt öeldi, et väga kihvt projekt, aga kirjuta kevadel uus, sest omavalitsused leidsid, et nad ei jõua nii kiires ajatempos teemaga tegeleda.» Mees kinnitas, et üritab kevadel kindlasti uue taotluse esitada.

Seda, et sellise rattahoidja järgi oleks vajadus, Randoja ei kahtle, sest mõne aja eest tehtud uuring näitas, et paljudel kohtadel puudub ühistranspordiühendus. «Kui suure tee ääres oleva bussipeatuseni on paar kilomeetrit ja seal oleks koht, kuhu saaks ratta jätta, siis sellest oleks abi,» usub ettevõtja.

Rattahoidja korrusmaja hoovi

Ka võiksid sellised rattahoidjad mehe arvates olla suurte korrusmajade juures, mille elanikud hoolimata läheduses olevast kergliiklusteest rattaga ei sõida. «Võta neljanda korruse korterist ratas selga ja tassi see alla, siis sõidad lombist läbi, pead tagasi tulles ratast puhastama ja uuesti üles tassima, sel juhul on loomulik, et inimesed sõidavad pigem autoga,» tõi ta näite. Randoja usub, et kui kodumaja hoovis saaks ratast turvaliselt hoida, siis sõidaks inimesed ka märksa enam rattaga.

Randoja sõnul saigi ta idee rattahoidjatega tegelema hakata sellest, kui nägi Tabasalus korterit, millest üks tuba oli eraldatud rataste hoidmiseks. «Aga milline on tänapäeval korteri ruutmeetri hind Tabasalus!» lisas ta.

Sauele tehtud rataste päevahoid on tehtud taaskasutatud plastjäätmetest ning maksis umbes paarsada eurot. Puidust valmistades oleks sellise rattahoidla hind ettevõtja sõnul viiendiku võrra odavam. «Aga kui seda (puidust rattahoidlat – toim.) korralikult hooldada, siis tuleb plastist odavam.»

Randoja idee kohaselt võikski Sauele tausta paigaldatud rattahoidlast välja kasvada eraldi ettevõte, mis tegeleks rattahoidjate tootmisega. «Mõte on selline, et disainiks, planeeriks, aitaks kooskõlastusi saada, kui on suurem ettevõtmine ja kui tahetakse näiteks rattaparkla maja teha,» tutvustas ta ettevõtmise kaugemaid plaane.

Saue linn on rahul, vald kõhkleb

Saue linn on raudteejaama juurde paigutatud rattahoidlaga rahul. «Praegu tundub, et rahvale see meeldib, sest pole ühtegi päeva, mil rattaid seal ei hoita,» rääkis Kalev Israel Saue linnavalitsusest. Israeli sõnul oleks selliseid rattahoidjad linna rohkemgi vaja.« Ma näen, et mõni inimene on bussi peale tulles ratta peatusesse lukku pannud, nii et ilmselt vajadus on olemas,» sõnas linnaametnik. Kui palju rattahoidjad Sauele vaja oleks ja kui suures summas linn ise oleks nende soetamisse panustama, ei osanud Israel veel öelda.

Saue vallavanema Andres Laisa sõnul sai ta kirja ettevõttelt, kes pakkus rattahoidjat, kuid ta lükkas selle pakkumise tagasi. «Ma ütlesin ei, sest mulle ei meeldinud see lahendus,» sõnas Laisk. Ta täpsustas, et pakutud lahendus ei tundunud talle funktsionaalne. Vallavanema sõnul on nad kaalunud rattahoiu rajamist Laagri kultuurikeskuse juurde, kust väljuvad bussid Tallinnasse, aga soovitakse teistsugust lahendust, mitte nii mastaapset, kus tuleb hakata ratast kuhugi konteinerisse paigutama.

Kuigi Velonagi pakutud hoidla Saue vallalale ei sobinud, polnud vallavanem rattahoidja idee kui sellise vastu. «Mõte on iseenesest on tore, kui seal mingeid finantsprobleeme ei teki,» sõnas Laisk.

Vallavanema arvates võiks Saue vallas olla ligi 10 rattahoidlat. Neid võiks paigaldada näiteks rongipeatustesse, Hüüru külla, Laagri ja Ääsmäe koolide, aga ka Pärnu maantee ääres olevate kaubanduskeskuste juurde.