Tänavate üleskaevajad võetakse luubi alla

Kui kaevetööde eeskirja muudatused volikogus vastu võetakse, peaks kõigil sedasorti töödega seotud institutsioonidel olema selge, millised on nende õigused, kohustused ja vastutus. Üks oluline muudatus võrreldes senise, 2004. aastal kinnitatud eeskirjaga on põhjalik järelevalve osa.

Varem mahtus see ära kolme lausesse, nüüd hõlmavad kaevetööde järelevalve reeglid mitu lehekülge. Täpsustatud on ka muinsuskaitsega seotud reeglistikku, vanalinnas tehtavate tööde erinõudeid ning avariikaevetööde reegleid.

Alates tänavu maist on kaevetööde eeskirja täitmist koos kommunaalametnikega kontrollinud munitsipaalpolitseinikud. Sel aastal on mupo menetluses 21 väärteoasja kaevetööde eeskirja nõuete rikkumise kohta, kiirmenetluse otsusega on määratud 16 trahvi kogusummas 2358 eurot.
Kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppeli sõnul on kaevamiste puhul esimene mure tähtaegadest kinnipidamine, kaevajatel on raskusi ka liiklusskeemidest kinnipidamisega.

«Korralikud liiklusskeemid on olemas ja kooskõlastatud, sest ilma nendeta pole võimalik kaevetööde luba saada, aga neid lihtsalt ei järgita. Ei suunata liiklust ümber, nii nagu ette nähtud, ei panda välja ajutisi liikluskorraldusvahendeid. Või siis tehakse alguses kõik õigesti, aga kui töödega minnakse edasi, siis enam liiklusskeemi ei järgita,» rääkis Koppel.

Munitsipaalpolitsei pressiesindaja Monika Lestbergi sõnul võib kaevetööde tegijatele ette heita ka seda, et sageli jäetakse kaevetööde ala ohupiiretega ümbritsemata ning kaevaja ei taga kaevetöö ala ja sellega piirnevate alade heakorda.

Nõmme linnaosavanem Erki Korp pidi mõne aja eest mitut töövõtjat üsna jõuliselt korrale kutsuma. Nõmmel on muuhulgas probleemiks see, et tööde taastamisprojektid ei vasta tegelikkusele. «Näiteks sõidutee taastatakse kitsamana kui enne kaevetööd. Olemasoleva kivisillutise asemel on projektis ette nähtud taastamine muruga. Kruntide sissesõidud on taastamisjoonisel märgitud killustikuga, kuigi seal enne oli asfalt,» loetles Korp.

Teine probleem on see, et kaevetöödel tekkiva pinnase ladestusplatse ei kooskõlastata linnaosavalitsusega. «Alles üleeile käisid meie heakorra ja ehitusspetsialist üle vaatamas kaevetööd Kraavi tänaval. Selgus, et kaevaja on ladestanud killustiku, mulla ja freesi ilma loata linna maale ning jätnud ala taastamata. Seda tööd muidugi vastu ei võetud,» lausus linnaosavanem.

Kõige suuremad pinnasehunnikud olid paari kuue eest Rahumäe teel raudtee ääres kalmistu aia taga. «Need hunnikud olid tekkinud kanaliseerimistööde käigus ning seda kaevetööde luba enne ära ei lõpetatud kui Tallinna Vesi oma alltöövõtja hunnikud ära koristas,» rääkis Korp.
Veel tuleb ette seda, et kaevamisel kahjustatakse põhjendamatult haljastust ja puid – sõidetakse traktori võiveoautoga haljasalale, murtakse tööde käigus puude oksi ja kahjustatakse juuri ja tüvesid.