/nginx/o/2010/11/28/474622t1h4b19.jpg)
Tallinna Ülikooli demograafiainstituudi direktori Luule Sakkeuse hinnangul pole ühiskonna vananemine probleem, vaid hoopis uuenduste alus.
Teadlane: hoopis vananemine annab ühiskonnale uue hoo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vananemine ongi kõige suurem progressiindikaator,» ütles Luule Sakkeus eile Tallinna Ülikoolis peetud väitlusel «Vananev ühiskond - probleem või edasiviiv jõud».
«Kogeme täna väga revolutsioonilist arengut ja see annab ette ka need ressursid, millega peame hakkama saama. Kõik tegurid, mis viivad uut laadi käitumismustrite sisseharjumiseni, need ongi edasiviiv jõud,» leidis ta.
Sakkeusele vastupidist seisukohta kaitsnud Eesti Väitlusseltsi esindajad Anna Karolin ja Sten Andreas Erlich leidsid, et Eestile oleks vaja ühiskonda, kus erinevad vanusegrupid on tasakaalus.
«Meie tervisekulud on hakanud kasvama ja me peame järjest rohkem maksma, et hommikul ärgata ja ennast hästi tunda. See tähendab, et riik peab maksma kinni, et me tunneks ennast hästi,» oponeeris Anna Karolin.
Eesti Väitlusseltsi võistkonna üks peamisi argumente oli see, et innovatsiooni toovad noored inimesed, kes pole veel oma ühiskonna nägu.
Luule Sakkeuse sõnul loob vananemine hoopis aluse uue majandusstruktuuri kujunemiseks.
«Võtmevõimalus on üleüldises hariduse omandamises, mis annab aluse teist laadi ja paindliku tööjõu tekkeks,» leidis ta.
«Vanemaealisi saab hõivata just neile omastes uutes majandusharudes, mis tegelevad terviseteenuste osutamisega ehk uued ettevõtjad on just vanemaealised.»
Töövõimel ei ole tema sõnul piire ning läbi õige töökorralduse saab arenenud rahvastik olla hõivatud hariduses, teaduses, tervisevaldkonnas, valitsemises ja loomemajanduses.
«Vananemine pole üldse probleem,» rääkis Sakkeus.
Eesti Väitlusseltsi liikmed Anna Karolin ja Sten Andreas Erlich väitsid teadlasele vastu, et vananenud tööjõud pole piisavalt efektiivne, sest väheneb õppimisvõime.
«Vanad inimesed ei suuda töövõime poolest konkureerida noortega, sest õppimisvõime hakkab vähenema 35. eluaastast. Pealegi ei taha inimesed ju töötada lõputult,» väitles Erlich.
Luule Sakkeuse sõnul saab kognitiivsete võimete vähenemisest rääkida alles 75.-80. eluaastast alates.
«Õppimisvõimega meil tegelikult probleemi ei ole, tuleb lihtsalt teistmoodi õpetada,» lisas Sakkeus.
Tallinna Ülikoolis toimunud väitlus oli kolmas Eesti Väitlusseltsi ja statistikaameti koostöös korraldatud väitlus sarjast «Eesti tähtsaim väitlus».
Eesti Väitlusseltsi esindajad ei pruugi avalikes debattides kaitsta oma isiklikke seisukohti.