Korruptsiooniuuring soovitab arstidele nulltolerantsi

Haiglates või arsti juures on mitteametlikke tasusid maksnud keskmiselt 2 protsenti patsientidest, 5 protsenti on teinud enne teenuse saamist kingitusi ning tutvusi kasutanud 14 protsenti patsientidest, näitas justiitsministeeriumi tellimusel tehtud uuring pettustest ja korruptsiooniriskidest tervishoius.

Enam on aga levinud meelehea pakkumine pärast teenust – seda on teinud veerand küsitluses osalenutest, kusjuures levinuim on kingituse tegemine. 

Uuring soovitas arstidel juurutada nulltolerants mitteametlike tasude vastuvõtmise suhtes ja seda nii enne kui pärast teenust. Ka elanike seas tuleb tõsta teadlikkust selliste tegude korruptiivsuse suhtes.

Kui sotsiaalminister Hanno Pevkur näiteks operatsioonijärgselt kirurgi kommikarbiga tänamises probleemi ei näinud, siis justiitsminister Kristen Michal toetas nulltolerantsi: «See on tava ja kultuuri küsimus. Kui tekib tunne, et iga kord pärast mingit tegu on kohane viia kingitus, siis see soodustab korruptsiooni – hakatakse järjest kallimaid kingitusi viima ja teenuse osutajatel tekib ka tunne, et «huvitav küll, tema ei toonudki mulle kingitust, mis lahti on?». Hoiaks ikka latti võimalikult madalal ja puhta südametunnistuse juures.»

Ravijärjekordade vähendamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks soovitas uuring arendada digiregistratuuri.

Pevkur pidas digiregistratuuri loomist väga oluliseks, kuid nägi ka raskusi: «Palju sõltub sellest, kas me suudame haiglad panna mõtlema samas suunas – me võime küll riiklikult teha digitaalse registratuuri, aga selleks, et see reaalselt töötaks, on vaja haiglate käest teada saada arstide ressurssi.»

«Me räägime sellest, et patsient näeb reaalajas, millise arsti juurde millises haiglas on võimalik pääseda. Kui inimene vajab näiteks ortopeedi vastuvõtule aega, siis ühes haiglas on see järjekord kolm nädalat, teises võib olla 12 nädalat. Kui inimesel oleks see kõik ühes kohas näha, saaks ta valida, kas läheb Ida-Tallinna keskhaiglasse või otsustab sõita näiteks Haapsallu Läänemaa haiglasse vastuvõtule,» selgitas minister.

Arstid korruptsioonivastasesse seadusesse

Justiitsminister Kristen Michal märkis, et kui homme läheb ministeeriumist välja uus korruptsioonivastane seadus, siis ehk võiks selles juba mingites küsimustes käsitleda ka meditsiinisektoris olevaid isikuid ametiisikutena. «Ma ei ütle, et me kohe seda sellisel viisil tegema, aga see oli üks uuringu soovitus,» sõnas ta.

Praegu kehtiva korruptsiooniseaduse järgi ei ole arste kui ametiisikuid menetletud, kuid see ei välista karistusseadustiku laia tõlgenduse järgi loetakse ka arst mingites situatsioonides ametiisikute hulka kuuluvateks. Näiteks sel aastal arste korruptsioonis süüdi mõistetud ei ole, aga 2010. aastal mõisteti süüdi arst, kes oli kirjutanud fiktiivseid tõendeid noormeestele sõjaväest kõrvale hiilimiseks.

Ühe valdkonnana käsitles uuring ka seda, et arstid kirjutavad liiga kergekäeliselt kohtule esitatavaid tervisetõendeid kohtuistungilt puudumiseks. «See on probleem. Siin on küsimus, et arstil peaks olema selge arusaam, millisel juhul tõesti inimene ei saa kohtusse ilmuda,» sõnas Michal.

Uuring pakkus välja, et tõendite väljastamiseks ja kontrollimiseks töötataks arstidele ja kohtunikele välja selged juhendid. «Täna on kriteeriumiks «raske haigus», mis tuleks asendada põhjendatud arstliku otsusega, et mis ulatuses isiku tervisehäire takistab konkreetses menetluses osalemist,» märkis uuringu üks läbiviijatest, Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet.

Samuti soovitas uuring kohustada arste kasutama üht kindlat tõendi vormi ning luua kohtutõendite elektrooniline andmebaas.

Tervishoiusektori pettuseid ja korruptsiooniriske kaardistava uuringu viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja selle eesmärk oli hinnata olulisemaid korruptsiooniriske ja võimalusi pettusteks Eesti tervishoiusüsteemis.