Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Kalapääsude rajamisi toetatakse 3,6 miljoni euroga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Martin Smutov
Copy
Eurod
Eurod Foto: Liis Treimann

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) lõpetas vooluveekogude seisundi parandamisele suunatud taotluste hindamise ja otsustas rahastada kuut projekti kogusummas 3,6 miljonit eurot.

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavate projektide abil rajatakse kalapääsud Sangaste Mäe vesiveski paisule, Pärlijõele Sänna Mäeveski ja Kaugu paisule, Põltsamaa jõele Kamari paisjärvede paisudele, Saku mõisapargi tiigi väljavoolule ja Leevi jõele.

Järgmine taotlusvoor kuulutatakse välja 2012. aasta alguses.

KIK-i laekus kaheksa taotlust ja vooru eelarves oli ettenähtud 6,4 miljonit eurot.  Hindamise tulemusena jäi alles kuus taotlust.

KIKi projektikoordinaator Ööle Janson märkis, et kuna meetme peamiseks eesmärgiks on kalade rändetingimuste parandamine, said raha just sellele suunatud projektid.

Taotlejate hulgas oli nii MTÜ-sid, äriühinguid kui kohalikke omavalitusi. Näiteks oli üheks toetuse saajaks  Põltsamaa vallavalitsus, kes taotluse kohaselt rajab kalapääsu Kamari paisjärve esimesele paisule ning rekonstrueerib Kamari paisjärve teise paisu kalapääsu. 

Sangaste Veed OÜ-le kuuluva Mäe veskipaisu paisule rajatakse aga kamberkalapääs.

Eesti vooluveekogude üheks probleemiks on nii inim- kui ka loodustekkelised paisud, mis muudavad kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistavad kalade liikumist kudemispaikadesse.

Lisaks mõjutab vooluveekogu piiramine paisuga ka veekogus olevat veehulka ning temperatuuri, mis võib kaasa tuua vetikate vohamise ja veekogu kinnikasvamise.

Lõhejõgedel on umbes 150 paisu, kus  tuleb 2013. aastaks tagada kalade vaba liikumine. Kõigil teistel paisudel tuleb kalade vaba liikumine tagada hiljemalt aastaks 2015, kui seda peab vajalikuks eksperthinnang.

Lõppenud taotlusvoor on juba teine, kus sai taotleda veekogude tervendamiseks toetust. Esimeses voorus rahastati nelja taotlust kogusummas 2,55 miljonit eurot.

Tagasi üles