/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
/nginx/o/2008/12/05/101511t1hc314.jpg)
Meediauuringute professori Veronika Kalmuse hinnangul võib eestlaste võõrviha põhjuseks olla hirm ja hinnangute muutmine ei toimu üleöö.
Kalmus: hinnangute muutumine võtab aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti peaanalüütik Aavo Heinlo juhtis tähelepanu, et Legatum Institute´i koostatud riikide heaoluindeksit uurides selgus, et Eesti rahvusvahelise positsiooni paranemist ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemusrahvustesse, kus tulemused olid nigelad.
«Põhjuseid võib olla mitmeid, olen varemgi spekuleerinud, et tegemist on väikerahva eksistentsiaalse hirmuga,» sõnas ta.
Kalmus tõstis esile, et oma roll võib olla ka majanduskriisil, sest ei saa välistada, et keerulises olukorras hakatakse otsima patuoinast ning immigrandid ja vähemuste esindajad sobivad sellesse rolli enamiku arvates väga hästi.
«See võimaldab ebaedu põhjusi endast väljapoole kuvada,» selgitas ta.
Kalmuse sõnul on Eestis lõimumispoliitikaga aktiivselt tegeletud ja loogiline eeldus oleks, et kui eestlaste suhtumine paraneb, peaks see aitama kaasa üldise sallivuse suurenemisele. Kuid nii see pole läinud.
«Võimalik, et veel on vara hinnata - see võtab aega ja hinnangute muutumine ei toimu üleöö,» toonitas Kalmus. «Hinnangute muutumine võib puudutada isegi põlvkondi.»