Aaviksoo süüdistab omavalitsusi loiduses õpetajate eest võitlemisel

Haridustöötajate liit ja haridusminister allkirjastasid täna ühisdeklaratsiooni õpetajatöö väärtustamiseks, milles lubatakse jätkata läbirääkimisi õpetajate töötasu alammäära tõstmiseks, analüüsida õpetajate töökoormust ja seda vähendada ning teha koostööd koolikorralduse tõhustamisel.

Haridusminister Jaak Aaviksoo arvas, et enamik huvigruppe – kutseliidud, ametiühingud, koolid, omavahetused – on seda meelt, et õpetajate töötingimused ja palk vajab tõstmist ühiskonna teiste gruppidega võrreldes.

«Seaduse alusel toimuvad läbirääkimised kolmepoolselt: kohalike omavalitsuste, õpetajaid esindavate üleriigiliste organisatsioonide ja valitsuse esindajate poolt. Paraku tuleb tõdeda, et õpetajate peamised tööandjad – kohalikud omavalitsused – ei ole viimastel aastatel suutnud välja saata delegatsiooni, kellel oleksid üldse mingid volitused läbirääkimiste pidamiseks,» imestas Aaviksoo. «Seetõttu on peamine läbirääkimiste protsess olnud haridustöötajate liidu, haridus- ja teadusministeeriumi ja sel aastal ka õpetajate liidu kanda.»

«Kuigi me ei ole kokkuleppele jõudnud eelkõige eelarvepoliitilistel põhjustel, on tõsi see, et lisaks arusaamisele palgatõusu vajalikkusest oleme sõnastanud ja tänase deklaratsiooni kaudu ka kinnitanud arusaamist probleemi terviklikumast iseloomust,» ütles Aaviksoo.

Tema sõnul pole küsimus ainult palga miinimummäärades, vaid ka keskmises sissetulekus, töökoormuses ja koolivõrgu ümberkorraldamises.

Valitsus erakordselt jäik

Haridustöötajate liidu juht Sven Rondik ütles, et õpetajate palgatõusuga enam oodata ei saa. «Palgaläbirääkimisi sel aastal iseloomustab, et kunagi varem pole olnud nii jäika vastuseisu valitsuse poolt õpetajate palkade tõstmisele,» imestas ta.

«Õpetajad on saanud aru, kui riigil on raske – kui 2009. aasta 1. jaanuarist tõsteti õpetajate palka 8 protsenti ja see paari kuu pärast tagasi võeti, siis õpetajad, mõistes masuaegset olukorda, ei tõstnud sellest ju mingisugust lärmi. Praegu on aga asi juba nii kaugel, et sellise olukorraga enam rahulduda ei saa,» rääkis Rondik.

«Üheski valdkonnas pole nii palju ületunnitööd, mida ei tasustata, kui hariduses,» viitas Rondik uuringutele. «Me tahame siiski jõuda selleni, et hariduses hakatakse ka täitma töölepinguseadust ja ületunni eest tööd tasustataks kas vabade päevade näol või rahaliselt.»

«Riigieelarvele lisa umbes 0,56 protsenti ei ole riigieelarve põhjalaskmist kavandav lugu ja seda saaks täita, kui seda tahetaks. Võimalused on ja me arvame, et see on suhtumise küsimus. Kui õpetajatöö Eestis on maailmatasemel ja õpetaja palk ei ole isegi vabariigi keskmise tasemel, siis mis me räägime, et haridus on prioriteetne ja kõik see muu kena jutt,» ütles Rondik.

Aaviksoo märkis, et tema hinnangul on palka võimalik tõsta ka olemasoleva eelarve piirides. «Ma olen üsna kindel, et paljudes koolides on võimalused palgatõusuks olemas ka selle eelarve raames, nagu paljudes teistes riigiasutustes. Me teame, et mitmetes asutustes – kaitseministeerium võib-olla on kõige kõvemat häält teinud, et nad kavatsevad sisemiste reservide arvelt palku tõsta – mina tervitan igati neid püüdeid, mis ka õpetajate palku püüavad tõsta läbi struktuursete korralduste. Kahjuks muidugi pole need piisavad ja täiendavat raha on ka vaja,» lausus Aaviksoo.
 

Eesti Haridustöötajate Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi

ÜHISDEKLARATSIOON
õpetajatöö väärtustamiseks
3. novembril 2011. aastal

Osapooled lähtuvad põhimõttest, et Eesti haridussüsteem peab tagama kvaliteetse hariduse kättesaadavuse kõigile õpilastele.
1. Osapooled korraldavad konsultatsioone hariduse rahastamise küsimustes eesmärgiga saavutada õpetajate töötasu alammäära tõstmine; sel eesmärgil kohtutakse regulaarselt vähemalt kord kahe kuu jooksul;
2. Osapooled on ühel meelel, et õpetajate tööd tuleb väärtustada, sealhulgas palgakorralduse kaudu. Seatakse eesmärgiks, et täistööajaga töötava kvalifitseeritud õpetaja keskmine palgatase peaks täistööaja ulatuses olema 20% kõrgem riigi keskmisest palgast, ning tegutsevad ühiselt selle saavutamise nimel;
3. Osapooled väljendavad muret, et paljude õpetajate hinnangul on nende töökoormus liiga suur, ning loovad ühise töörühma õpetajate koormuse analüüsimiseks ja selle vähendamiseks;
4. Osapooled on valmis koostööks koolikorralduse tõhustamisel. Osapooled näevad koolikorralduse ülevaatamises ühte võimalust punktides 1 ja 2 toodud eesmärkide saavutamisel. Koolikorralduse muutmise ettepanekute puhul lähtutakse põhjalikust analüüsist ning eesmärgist tagada igale õpilasele kvaliteetse hariduse kättesaadavus.
5. Eesti Haridustöötajate Liit ning Haridus- ja Teadusministeerium kutsuvad ühisdeklaratsiooni ja selles toodud eesmärkidega ühinema ka teisi ühisdeklaratsiooni läbirääkimistel osalenud osapooli.

Jaak Aaviksoo, Haridus- ja Teadusministeerium

Sven Rondik, Eesti Haridustöötajate Liit