/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/11/01/816716t1h903c.jpg)
Kaitseministri nõukoja juht Leo Kunnas ütles, et riigikaitse kõrgem juht peaks olema presidendi asemel peaminister. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt peab seda mõtet mõistlikuks.
Hurt: peaminister juhtigu riiki ka sõjaajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuna Eestis teostab täidesaatvat riigivõimu valitsus ja mitte keegi teine, siis peaks see olema loomulikult nii, et valitsus juhib ka seda tegevust ja riigikaitse on lihtsalt üks paljudest nähtustest. Selles mõttes ei ole suurt vahet, kas me räägime tava-, kriisi- või sõjaolukorrast – juhtimine peaks olema ühesugune,» ütles Hurt.
«Põhimõtteliselt on see mõistlik, et kas peaminister või valitsus juhib riiki ja riigikaitset mitte ainult rahuajal vaid ka sõjaajal,» märkis ta. «Riigikaitses pole ainult sõjaline pool, vaid kui me räägime laiapõhjalisest riigikaitsest, siis see puudutabki seda, kuidas riik jääks püsima mistahes olukorras.»
Veel ühe ettepankuna tõi Kunnas välja, et parlamendierakonnad peaksid jõudma kokkuleppele riigikaitse tuleviku osas.
«Paberil oleks ta väga ilus aga ma ei usu, et seda oleks võimalik ellu viia. Oleme näinud, et ka riikides, kus selline laiapõhjaline kokkulepe on saavutatud ja järgmiste valimiste tulemusena kokkulepe lihtsalt murtakse,» rääkis Hurt.
Ta lisas, et see pole just kõige tähtsam probleem, mida lahendada. «Selle peale läheks palju auru ja töötunde, aga kui kaua ta peab, seda ei tea keegi,» ütles Hurt.