/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/10/31/815596t1h335a.jpg)
Julgeolekuasjatundja Jaanus Rahumägi leiab, et Eesti liberaalse karistuspoliitika suund on üldiselt õige, kuid see peaks olema paindlikum.
Rahumägi: karistuspoliitika peaks olema paindlik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänane Postimees kirjutab Eesti leebest karistuspoliitikast, mida aastaid tagasi toonane justiitsminister Rein Lang juurutama hakkas. Nii on viie aastaga vangide arv Eestis vähenenud tuhande võrra. Samas on retsidiivsus ehk uue kuriteo toimepanek vähenenud vaid protsendi-paari võrra. Kui õigustanud on ennast liberaalne karistuspoliitika?
«Suund on õige, aga see ei saa olla nii jäik,» ütles Rahumägi. «Ei saa olla nii, et võtame vastu seaduse ja see ongi protsessi lõpp. Peab jälgima seaduse rakendumise mehhanisme. Süsteem peab suutma ennast ise reguleerida.»
Rahumägi rääkis, et Eesti häda on selles, et sageli üritatakse läbi viia Exceli tabelis korraldatud maailma.
«Aga see ei ole nii lihtne,» sõnas ta. «Kõigel, mis puudutab korrakaitset, karistuspoliitikat ja kuritegevust üldse, ei ole väga oluline osa mitte ainult objektiivsetel asjaoludel, aga ka subjektiivsetel asjaoludel. Nii nagu näeb ette kohtumõistmine, kus arvestatakse mitte ainult objektiivseid, vaid ka subjektiivseid asjaolusid.»
Ta rõhutas, et kui viiakse ellu ükskõik millist korrakaitsepoliitikat või muid arenguid erinevates korrakaitse- ja karistuspoliitikates, siis tuleb alati ja kõikjal arvestada ka subjektiivset poolt.
«See on Eestis jäänud alati tähelepanu alt välja. Arvestatakse ainult selle osaga, mis puudutab juriidilist poolt,» ütles Rahumägi.
«Liberaalsemas karistuspoliitikas ei ole midagi halba. Tegelikult on vajalik, et ühiskond oleks paindlik, mitte nii jäik,» rääkis ta. «Samal ajal, viies punktuaalselt ellu neid samu printsiipe, mis peaksid oma üldpõhimõttes olema positiivsed, saavutatakse tegelikult äraspidine resultaat, sest ei vaadata, kes need inimesed on, kes lahti lastakse, vaid võetakse üldise mõõdu järgi.»
Rahumägi rääkis, et poliitika, mis puudutab korrakaitset ja jõustruktuure, ei saa olla ilus ainult paberil, vaid ta peab ka tegelikult sobima sinna keskkonda, kus me tegutseme.
«Ainult seadusest ja regulatsioonidega etteantud maailm ei toimi selliselt nagu seda ootame. Selleks on vaja rohkem andmeid, teadmisi ja analüüsi,» lisa ta.
Rahumägi pooldas aastaid tagasi nulltolerantsi ja karistuste karmistamist. «Inimesed arenevad ja muutuvad ajas, informatsioon ja seisukohad muutuvad,» ütles ta nüüd.