Omavalitsusliit: kes kaitseb sotsiaalametnikku?

«Kui saate või kirjatüki vaatemängulisuse tõstmiseks on unustatud eetilised käitumisnormid ning juhtumite ühekülgse kajastamisega on ametnikud hukka mõistetud ilma kohtuta, siis on olukord ebavõrdne ning põhjustatakse inimestele, kes oma tööd on aastaid püüdlikult teinud, liigseid kannatusi,» seisab Ida-Virumaa omavalitsuste liidu pöördumises riigikogu, sotsiaalministeeriumi ja avaliku sõna nõukogu poole.

«See kiri oli ajendatud sellest, et midagi ette võtta meie ametnike kaitseks,» selgitas Ida-Virumaa omavalitsuste liidu tegevjuht Urve Erikson, miks nad otsustasid kirja koostada.

Eriksoni sõnul on kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad kõige vähem tasustatud ja raskemat tööd tegevad inimesed, sest nad puutuvad pidevalt kokku probleemidega. «Nende kliendid ei ole rahulolevad, neil kõigil on mingid probleemid. Neid probleeme lahates on alati konflikt sisse kodeeritud,» selgitas ta.

Väljastpoolt sekkudes aga ei teata Eriksoni sõnul eelnevat asjade kulgu ning sekkumine võib olla ühekülgne, kuna sotsiaalametnikud ei saa omapoolset versiooni avalikustada, sest probleemset peret puudutavate delikaatsete isikuandmete avalikustamist keelab seadus.

Eriksoni sõnul pole ükski sotsiaaltöötaja otse nende poole pöördunud, aga kirja ajendiks on asjaolu, et viimased Eesti avalikust vapustanud juhtumid on toimunud just Ida-Virumaal.

«Tahaks üldist diskusiooni sel teemal, mis on lubatud, ja kas see, mis ühele on lubatud, on teisele keelatud. Ja kuidas neid olukordi lahendada,» rääkis tegevjuht. Eriksoni arvates toob iga arutelu kaasa mingi selguse ja on ühiskonnas vajalik.

Kirja koostajad soovivad ametivõimudelt teada, kuidas on võimalik ametnikel end avalikkuse silmis kaitsta, kui nad ei tohi isikuandmete kaitse seadusest lähtudes tegelikku olukorda kirjeldada. Pöördumise tegijate arvates ei ole praegu ametnikel võimalik muul viisil end kaitsta kui kohtus, aga see on sotsiaalvaldkonna ametnike palkade juures võimatu ning käib ka kohalikule omavalitsusele sageli ülejõu. «Erakanali saadete produtsendid aga liiguvad ringi koos advokaadibüroo esindajatega, ega vaeva pead selle üle, kas tehtud heategu ikka oli hea tegu,» seisab kirjas.

«Kanal 2 saatesari «Kodutunne» on küll tänuväärt ettevõtmine, kuid heategevuse eesmärgi kõrval
põhieesmärgiks saanud saate reitingu tõstmine seab ohtu laste tervise ja privaatsuse ning halvustab
ametnike tööd,» toovad kirja koostajad ühe näite ametnike tööd halvustavast saatest.

Selles saates käsitletud Tudulinna kaheksa lapsega üksikema juhtumi puhul ei antud ametnikele õigust avalikkuse ees selgitada, millist haigust põdes ema, kui kaua on kestnud haigus ja mil viisil see väljendub. Ka ei saa ametnikud rääkida, millised on olnud selle pere elukombed.

«Samuti ei tea ükski saatejuht ega lugeja, mis oleks võinud juhtuda siis, kui valla ametnikud poleks sekkunud, võib-olla päästis kohalik sotsiaaltöötaja hoopis nende laste elu,» leiavad kirja koostajad.

Ka leiavad pöördujad, et selles saates riivati laste huve. «Psüühikahäiretega emal, kes on sattunud raskustesse, võis olla ajakirjanduse poole pöördumise ajendiks ahastus, mitte kaalutletud otsus. Seepärast ei pruugi lapsevanem hinnata seda, millised probleemid tekivad lastel peale saadet. Seda enam oleks pidanud ajakirjanik sellele mõtlema,» selgitatakse oma arvamust.

«Tavaliselt ei kajastata vaidlusi laste hooldusküsimuste üle, kuid «Kodutunde» tegijad ei ole arvatavasti mõelnud kunagi abistamise olemusele ja abivajaja õigusele abi vastu võttes säilitada siiski pereelu privaatsus.»