Valmis seksuaalkurjategijate kastreerimist võimaldav eelnõu

Justiitsminister Kristen Michal sõnas, et eelnõu peamine eesmärk on aidata ära hoida just laste vastu toime pandud seksuaalkuritegusid.  

Minister märkis, et eelnõuga luuakse selge alus, kuidas kasutada kompleksravi seksuaalkurjategijate ohutuks muutmisel. «Kompleksravi kasutamisel kurjategija ennetähtaegse vabastamise eeldusena või vangistuse osalisel asendamisel kompleksraviga võib ravi kesta ajaliselt isegi kauem kui reaalne vanglakaristus,» ütles Michal.

Michali sõnul näitavad uuringud, et sellistel kurjategijatel on tihti vaimse tervisega seotud probleemid, mis taoliste tegude toimepanemist põhjustavad.

See tähendab, et peale oma karistuse ärakandmist on suur tõenäosus, et nad võivad sooritada uusi kuritegusid. Rahvusvaheline kogemus on näidanud, et just kompleksravi ehk ravimitega kombineeritud teraapia, milles üheks osaks on ka n-ö keemiline kastreerimine, on sellistel puhkudel kõige paremaid tulemusi andnud.

Seadusemuudatusega saaks kohtud seada sellise 18-kuulise kuni 3-aastase ravikuuri läbimise ka eelduseks ennetähtaegsele vabanemisele ja kui see ravi jääb ükskõik mis põhjusel pooleli, siis tuleb isikul tagasi vanglasse karistust  kandma minna.

 Minister kinnistas, et eelnõu on pikalt ja põhjalikult ette valmistatud ning ministeerium ootab ka kooskõlastusringilt arvamusi ja ettepanekuid.

Lisaks ministeeriumitele saadeti eelnõu arvamuse avaldamiseks erinevatele erialaseltsidele ja organisatsioonidele nagu näiteks Eesti Psühhiaatrite Selts, Tartu Laste Tugikeskus ja Eesti Seksuaaltervise Liit ning ministeerium ootab nende aktiivset osalemist eelnõu lõplikul kujundamisel. 

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Tuuli Ploomi sõnul toimiks seksuaalkurjategijate ravi kohaldamine sarnaselt narkomaanide sõltuvusraviga.

«Tingimuseks on süüdimõistetu enda nõusolek, ravi minimaalseks pikkuseks on 18 kuud, kuna lühem raviperiood ei anna soovitud tulemusi. Kui süüdimõistetu jätab ravi pooleli, pööratakse täitmisele talle mõistetud vanglakaristus,» rääkis Ploom.

Ravi kohaldamise otsustab kohus, kes vastava ettepaneku tegemisel kaalub nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, aga samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib talle kaasa tuua ravi kohaldamine.

Ravi sihtrühma suurusest rääkides märkis Ploom, et tegemist on arvuliselt siiski üsna väikese grupiga.

«Eestis mõistetakse aastas seksuaalkuritegudes süüdi umbes 50-60 inimest. Edasi sõltub palju sellest, kui paljudel põhjustas kuritegude toimepanemise mõni vaimne häire, lisaks ka sellest, kui paljud on ise nõus ravile alluma. Põhjamaade kogemust arvestades võiks Eestis kompleksravi saada 3-10 isikut aastas. Ülejäänud seksuaalkurjategijate puhul tuleks kaaluda intensiivsemalt psühhosotsiaalseid sekkumisi, nagu näiteks seksuaalkurjategijate programmide läbiviimist,» ütles nõunik.

Justiitsministeeriumi poolt viidi juba 2009. aastal läbi analüüs, kus uuriti seksuaalkurjategijate kohtlemist ja ravivõimalusi ning vaadati ka rahvusvahelist praktikat selles vallas.

Näiteks on seksuaalkurjategijatele mõeldud psühhosotsiaalsed programmid kasutusel mitmetes Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides ning lisaks on ravimitega ravimise võimalused muuhulgas olemas Taanis, Austrias, Saksamaal, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.

Ettepaneku kehtestada seksuaalkurjategijatele ravimitega ravi on hiljuti teinud ka Soome.

Ettevalmistustega alustati 2010. aastal, kui justiitsministeeriumi koordineerimisel tutvusid kümmekond spetsialisti ministeeriumidest, õiguskaitseasutustest ning erialaseltsidest rahvusvahelise kogemusega seksuaalkurjategijatele ravi kohaldamisel.

Lisaks tellis sotsiaalministeerium erialaekspertidelt seksuaalkurjategijate ravijuhise koostamise, mis valmis 2011. aasta kevadel.

Täna saab Eestis seksuaalkurjategijate retsidiivsuse vähendamiseks kohus käitumiskontrolli raames määrata süüdimõistetule kohustuse alluda ravile (näiteks minna psühhiaatri vastuvõtule) või osaleda sotsiaalprogrammis.

Nii vanglas kui kriminaalhoolduses viiakse selleks läbi spetsiaalselt seksuaalkurjategijatele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi.

Lastevastaste seksuaalkuritegude ennetamine on üks kriminaalpoliitilisi prioriteete, mida on väljendatud mitmes strateegilises dokumendis, näiteks 2005. aastal siseministri ja justiitsministri poolt vastu võetud Laulasmaa deklaratsioonis, kriminaalpoliitika arengusuundades aastani 2018 ning valitsuse heaks kiidetud vägivalla vähendamise arengukavas aastateks 2010–2014.

Justiitsministeeriumi hinnangul peaks seksuaalkurjategijate kompleksraviravi olema tulevikus kättesaadav ka väljaspool karistussüsteemi, ning käesolev eelnõu annab sellise süsteemi loomiseks ja arendamiseks kindlasti olulise tõuke. 

Justiitsministeerium teatas kavatsusest töötada välja eelnõu laiendamaks seksuaalkurjategijatele ravi, sealhulgas keemilise kastreerimise kohaldamise võimalusi karistussüsteemi osana, 11. mail mitmele ministeeriumile, asutusele ja erialaseltsile saadetud kirjas.

Eelnõu teksti ja seletuskirjaga saate tutvuda valitsuse eelnõuveebis.