Koolijuht põhikooli lõpueksamitest: neid ei ole kellelegi vaja (1)

«Neid ei ole kellelegi vaja,» ütles Kruusimägi põhikooli lõpueksamitest. Tema sõnul teavad õpilased, kes tahavad gümnaasiumisse minna juba eksamite tegemise ajaks, kuhu nad lähevad, sest nad on sisuliselt vastu võetud.

«Lõpetamise tingimusena eksamid ei ole vajalikud selle pärast, et ka koolil ei ole selle teadmisega midagi pihta hakata,» tõdes Inglise Kolledži direktor, lisades, et ka hindamisskaala on selline, mis ei võimalda eksamitulemusega vastuvõtmisel arvestada ja eksameid tehakse pigem vanast traditsioonist.

«Põhikooli õppekava näeb ette, et õpilased õpivad analüüsima ja mõtlema, aga seda üks nädalat või kaks nädalat enne eksameid ära ei õpi. Kui ikka üheksa aastat seda teinud ei ole, siis ei ole,» üles Kruusimägi.

Lisaks põhikooli lõpueksamite kaotamisele käis haridusminister Mailis Reps ametisse asudes välja idee, et lävendiks gümnaasiumisse peaks olema vähemalt 3,75. Need, kes sellest hindest allapoole jäävad, lähevad kutsekooli. Kruusimägi sõnul on palju probleeme, mis tuleks enne ära lahendada, kui hakata keskmise hinde mõtteid välja käima.

Inglise Kolledži direktori sõnul on sellise keskmise hinde tegemisel alati teemaks, et keegi saab õpetajaga väga hästi läbi ja keegi mitte. «See hinne, mida talle antakse, on ilusate silmade eest või hea läbisaamise eest ja võib-olla poiss, kes avaldab väga palju omi mõtteid, aga õpetaja leiab, et see on segav faktor tunnis, karistab hindega teda,» sõnas Kruusimägi. «Nii et me sellise hinde-fetišiga läheksime veelgi võimsamalt edasi.»

Inglise Kolledži direktor tõi positiivse näitena Tallinnas juba mitmeid aastaid nelja gümnaasiumi poolt korraldatavaid ühiseid sisseastumiskatseid. «Niisugust nurinat selle kohta, et kellelegi tehakse liiga või kedagi soositakse, ei ole pikkade aastate jooksul olnud, nii et usaldame koole, usaldame õpetajaid, usaldame koolijuhte,» sõnas Kruusimägi, lisades, et kui usaldus on antud, küll siis saab kõikide muude kaasnevate teemadega tegeleda.

Inglise Kolledži direktori sõnul saavad õpilased tihti alles gümnaasiumi sisseastumiskatsetel aru, et nende tase pole piisav. «Me näeme nendel katsetel täpselt samamoodi, mismoodi õpilased tulevad läbi ja lõhki viieliste tunnistustega, aga ka riiklikus õppekavas nõutud teadmised on lünklikud või puuduvad täielikult, seetõttu et pärast õpilastega vesteldes selgub, et õppeainet on õpetanud mitte üldse selle eriala inimene või on see õpetaja üldsegi puudunud,» ütles Kruusimägi. «Tegelikult keskmine hinne ei toeta tänast maailmakäsitlust ega ammugi mitte seda noort inimest ja tema arengut.»

Inglise Kolledži direktori sõnul on mõneks argumendiks põhikooli lõpueksamite kaotamise vastu see, et eksam on justkui pidulik lõpp ja nii on kogu aeg olnud. «Siis veel räägitakse heldinult, kuidas üks või kaks päeva enne eksameid on kogu materjal ära õpitud ja sellest on suur kasu olnud. Aga ühe-kahe päevaga, ma veelkord toonitan, saab ära õppida fakte, aga see ei ole tänases Eestis meie riiklike õppekavade sihiseade ega eesmärk,» sõnas Kruusimägi.

Kruusimägi usub, et uue süsteemiga õpilased õpivadki analüüsima, saavad rohkem teadmisi, muutuvad õppetöös võib-olla vabamaks ja ei keskendu ainult nendele kolmele riiklikule eksamile. «Kõik need edetabelid, mida koostatakse, on ju tegelikult väga piiratud andmete pealt, aga tehakse hästi suuri ja laiu üldistusi.»

Inglise Kolledži direktori sõnul on tänane haridus- ja teadusminister ja tema kantsler lühikese ajaga suutnud erinevaid ümberkorraldusi teha. «Iseküsimus on see, millised nendest mõtetest vajaksid ellu viimist ja millised võiks rahulikult jätta kuhugi tolmu koguma,» ütles Kruusimägi. Enda sõnul loodab Kruusimägi, et põhikooli lõpueksamite kadumine on kiire protsess ning keskmiste hinnete ja lävendite kehtestamine jääb rakendamata.