Eesti juubeliaastal toimub X erivajadustega inimeste laulu- ja tantsupidu

Kui eelmisel aastal tõlgiti kogu pidu esimest korda Eesti laulupidude ajaloos viipekeelde, siis tänavu on lisaks viipekeel tõlkele kontserdi kava trükitud ka Braille kirjas (punktkiri ehk pimedate kiri), sest juba teist aastat osaleb peol Lõuna-Eesti Pimedate ühingu kümneliikmeline lauluansambel.

"Nemad on oma laulude tekstid kõik punktkirja trükkinud, sõrmede abil tekste lugenud ja nii laulud pähe õppinud," selgitas peo programmijuht Piret Aus. 

"Loodame, et see innustab teisigi nägemispuudega inimesi meie peole tulema –  nii kuulama, kui ka osalema!"

Ausi sõnul püüdleb peo korraldustiim selle poole, et pidu saab tulevikus kirjeldustõlke abil nähtavaks kõikidele pimedatele ja vaegnägijatele.

Juubeliaastal on peo repertuaari valitud laulud, mis olnud eestlaste südametes läbi aegade. Nii on osa neist sedavõrd tuttavad, et laulmiseks pole vaja isegi sõnu ette võtta. Ent osa laule on uuemad ning nii tuleb proovis paberilt näpuga järge ajada. 

"On muusikat nii hingele kui lustimiseks," lubab Aus.

Nii osalistel kui publikul avaneb harukordne võimalus laulda armsaks saanud laule koos maestro Ivo Linnaga.

Tantsijaid suunab tänavu esimest korda professionaalne tantsujuht. "Oodata on vahvaid seadeid ja ka üks tore üllatus," märkis Aus.

Võrreldes eelmiste aastatega on tänavu peo korraldamisse kaasatud veelgi rohkem kohalikku kogukonda. Solistidena astuvad üles Viljandi muusikakooli lapsed ning saateansamblis mängivad kaasa muusikakooli õpetajad. Ka laulu- kui tantsuseadete kunstilised juhid on kohalikust kogukonnast: peo laulukooride dirigent, muusikakooli õpetaja Maarika Reimand ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsuõpetaja Paul Bobkov. Peol löövad kaasa ka muusikaosakonna ja kultuurhariduse osakonna tudengid. 

Kõige olulisem on pidu loomulikult osalejatele endile. AS Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno, kes osaleb peol ettevõttekeskkontori laulukooriga "Väike päike", kinnitas, et osalejad ootavad pidu pikisilmi.

"Nad on harjutanud terve pika talve, kevade ja suve. Õpitud on sõnu ja samme ning nüüd oodatakse põnevusega, kas kõik tuleb ikka ilusasti välja, kas koori- ja tantsujuhid jäävad ikka rahule ning kas publikut ikka ka on." Lanno lisas, et pidu on oluline ka seetõttu, et seal saadakse taas kokku oma tuttavatega teistest linnadest ning et peopäeval saab teha lahedaid pilte iseendast ja üksteisest.

X Erivajadustega inimeste laulu- ja tantsupidu toimub Viljandi lauluväljakul laupäeval 25. augustil ning algab kell 14 ühise rongkäiguga. Pidu on kõigile tasuta. Laada-ala on avatud kella 11-16.

X erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Pidu toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Hasartmängumaksu nõukogu, Viljandi linn, Eesti Autorite Ühing ja Eesti Kultuurkapital.

Pidu korraldavad on AS Hoolekandeteenused, Hea Hoog SA ja Haiku OÜ. Panustavad ka suur hulk vabatahtlikke ja partnereid, teiste seas Viljandi muusikakool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Bonifatiuse Gild MTÜ, Sakala Keskus, SA Ugala teater, Viipekeeletõlkide OÜ ja palju teisi.

Erivajadusega inimeste laulupeo traditsioon sai alguse kümme aastat tagasi Kernu hooldekodus oma rahvale korraldatud laulupeost. Eelmisel aastal liideti peoga esmakordselt ka Võisiku Kodust alguse saanud tantsupidu. 

Täpsemat infot laulu- ja tantsupeo kohta saab sündmuse Facebooki lehelt.