Riigikogu oma konverentsikeskuse kasutamise eest raha ei küsi

Sel sügisel on konverentsisaalis toimunud 15 suuremat üritust, näiteks rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi konverents ning Viljandimaa kuu avamine riigikogus, teatas riigikogu pressitalitus Postimees.ee'le.

Kuigi konverentsisaali läheduses on paar nõupidamisteruumi, mida ka igapäevaselt kasutatakse, on riigikogu arvates liiga uhke nimetada konverentsisaali konverentsikeskuseks.

Pole mille eest küsida

«Klassikalises mõistes konverentsikeskust sinna juurde kuuluvate teenushindadega (nagu näiteks Rahvusraamatukogus) meil ei ole,» kinnitab parlament.

Seetõttu ei üüri riigikogu ruume välja ega võta konverentsi korraldamisel mingit tasu. Väljastpoolt parlamenti tulnud sooviavaldused konverentsisaali kasutamiseks vaatab läbi riigikogu juhatus.

Tänavu juulis teatas riigikogu, et eraldi konverentsikeskuse rajamise kulusid ei arvestatud, kuna see valmib endise arhiivihoone renoveerimistööna. Kogu arhiivihoone renoveerimine läks maksma 43,5 miljonit, millele lisandub käibemaks.

Tegemist on kaasaegse multifunktsionaalse keskusega, mis mahutab kuni 150 inimest.

Riigikogu põhjendas oma konverentsikeskuse ehitamist asjaoluga, et seni on seminaride ja konverentside läbiviimiseks kasutatud põhiliselt Toompea lossi Valget saali või siis väljaspool lossi asuvaid rendipindu.

«Konverentsikeskus annab Valgele saalile tagasi esindusruumi staatuse ja võtab töisema osa oma kanda,» teatas suvel riigikogu pressitalitus.

Uuel aastal on selles konverentsikeskuses kavas Balti Assamblee ja Põhjamaade Nõukogu tippkohtumine jaanuari lõpus, riigikaitsekomisjoni, Marshalli keskuse ning USA suursaatkonna korraldatav tsiviilkontrolli teemaline konverents veebruaris ja aprilli keskel toimub Balti riikide riigikontrollide, parlamendikomisjonide ja rahandusministeeriumide esindajate konverents.

Loe ka «Riigikogu ehitas oma konverentsikeskuse».