Kassetimaksu haare laieneb uutele seadmetele

Uuest aastast laiendatakse kaupade nimekirja, millele rakendatakse nn tühja kasseti lõivu. Tavakasutaja jaoks puudub selgus, millisest loogikast lähtudes see nimekiri on kokku pandud.

Seni koguti lõivu DVD-, CD-, VHS-toorikute ja VHS-videomakkide pealt. Aga kuna viimaste käive on pea olematuks muutunud, nõuavad autorite ja esindajate ühendused, et nimekirja arvataks uusi seadmeid. Näiteks 2007. aastal laekus «kassetilõivu» 300 000 eur­o väärtuses, aga mullu vaid 74 000 euro eest.

«Meie loogika on see, et iga seade, mis kannab endas salvestamise funktsiooni, peaks selles nimekirjas olema,» ütles Eesti Autorite Ühingu esimees Mikk Targo. Tänapäeval on meil kõigil mitu sellist masinat kodus või taskus. Kas või mobiiltelefon.

Valikuline suhtumine

Valitsus, kes autorite palvele vastu tulles lõivuga koormatavate seadmete nimekirja laiendas, suhtub masinatesse valikuliselt. Nii kuuluvad 1. jaanuarist lõivu alla optilised andmekandjad (CD, DVD, BR jne), mida koormatakse kaheksaprotsendilise lõivuga, ning järgmised seadmed: portatiivsed meediapleierid, salvestavad digiboksid, kodukinokeskused ja telerid, mille hind kasvab lõpptarbija jaoks kolm protsenti.
4000-eurose letihinnaga tippklassi teleri puhul tähendab see juba 120 eurot. Samas ei arvestata lõivu alla arvuteid, mälupulki ja -kaarte, kõvakettaid, tahvelarvuteid, e-lugereid ega ka näiteks mobiiltelefone.

Kui võrrelda populaarse firma Apple kaht seadet, meediamängijat iPod Touch ja mobiiltelefoni iPhone, siis selgub, et need on täiesti identse välimuse ja funktsionaalsusega masinad. Mõlemad võimaldavad salvestada ja taasesitada heli- ja videofaile, ainult et iPhone’ga saab lisaks veel helistada. Ometi peaks kultuuriministeeriumi loogika järgi iPodi ostjat karistama kolmeprotsendilise lõivuga, aga telefoniostjat mitte.

«Muusika- ja filmitööstus soovib kõik salvestavad vahendid lõivuga koormata, aga valitsuse seisukohalt ei saa nii suurt lõivude tõusu lubada,» kommenteeris kultuuriministeeriumi meediaosakonna levitalituse nõunik Toomas Seppel.

Tema hinnangul oleks kõikide salvestavate seadmete lõivuga koormamine tähendanud lõivude kogusumma ligi 40-kordset kasvu.

 Näiteks on sisuliselt kõik Eestis müüdavad mobiiltelefonid salvestavad seadmed ja kui nende turu mahu pealt koguda kolm protsenti, moodustaks lõiv ligi 1,5 miljonit eurot. Viis korda rohkem, kui maksti hüvitist 2007. aastal, mis oli isegi hea aasta. «See oleks ebamõistlikult suur summa, seetõttu jäeti mobiiltelefonid välja, kuigi muusika- ja filmitööstus seda endiselt soovib,» ütles Seppel, kassetitasu määruse seletuskirja koostaja.

Riigiti erinev

«Need kõik on siiski salvestavad seadmed ning sellest loogikast peaks ka nimekirja koostamisel lähtuma,» pareeris Mikk Targo. «Kui see summa läheb kellegi jaoks üle mõistuse suureks, siis rahunegu maha, sest see raha läheb teatavasti tagasi sinna, kus meil toodetakse kunstilisi väärtusi. Muusika tootmine ja muud näitajad on jubedalt alla läinud. Kogu see seltskond nurub praegu raha kultuuriministeeriumilt, kus seda füüsiliselt ei ole. Lõivudest hüvitisteks laekuv raha oleks võib-olla hoopis päästerõngas, mis hoiaks meie kultuuripinda elusana.»

Mingisugust hüvitiste süsteemi kasutavad pea kõik Euroopa riigid, Luksemburg välja arvatud. Aga see, milliseid tooteid lõivudega koormatakse, on iga riigi enda otsustada. Näiteks Soomes hakkab järgmise aasta algusest kehtima süsteem, kus lõivu saavad kaela vaid andmekandjad, millele teoseid salvestatakse. Nende hulka kuuluvad optilised plaadid, välkmälu ning kõvakettad. Mp3-mängijate hinnale lisandub lõivu vaid sõltuvalt sellest, kui palju nendes on mälumahtu. Soome süsteemi järgi tõuseks näiteks 32 GB meediamängija hind 12 eurot, sõltumata seadme praegusest letihinnast.

Praeguse süsteemi järgi peab Eestis lõivu tasuma seadmete maaletooja, kes tõenäoliselt lisab selle letihinnale. See tähendab, et tavakodanik, kes mõne lõivu alla kuuluva seadme toob kaasa välisreisilt või ostab internetist, pääseb hüvitisraha tasumisest.