Õpetaja palk sõltub koolist, direktorist ja töövõimest

Tallinna reaalkooli direktori Gunnar Polma sõnul on väga vähe neid õpetajaid, keda spetsialistidena väärtustatakse, ja nende, tõesti tugevate õpetajate taga on aastatepikkune meeletu töö. «Kui kool on õpilasi maksimaalselt täis, saab ka õpetajatele rohkem maksta,» kinnitas ta, lisades, et see ei tähenda, nagu saaks isegi niisugustes koolides õpetajad väärilist palka.

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri sõnul on võimalik õpetajatele maksta rohkem kui kehtestatud minimaalne palk. «Aga nendes koolides, nagu meiegi, kus õpetatakse süvendatud aineid, eriti keeli, tõmbab see palgavõimalused koomale,» ütles ta.

Polma sõnul pole ka reaalkoolis harvad juhtumid, kui õpetaja läheb linnalähedase rikka valla kooli õpetajaks. «Sama töö eest, mis meil, makstakse rohkem palka ja õpetaja pigem sõidab kaugemale kui kesklinna tööle,» rääkis ta.

Vald andis lisaraha

Tallinna inglise kolledži direktori Toomas Kruusimägi sõnul ei vasta tõele müüt, et niinimetatud eliitkoolide õpetajad teistest rohkem palka saavad.

«Meil pole õnnestunud ühtegi õpetajat rahaga teisest koolist üle osta, pigem tullakse meie juurde uusi väljakutseid otsima,» lausus Kruusimägi ja lisas, et tunneb näiteks Viimsi või Laagri poolt survet, mis õpetajaid sinna meelitab.

Tallinna äärelinnas asuva Laagri kooli direktor Marje Eelmäe tunnistas, et nende kuus aastat tegutsenud kooli on Tallinnast õpetajaid tulnud. «Sel sügisel tuli kolm,» nimetas ta. Paremat palka on Laagris võimalik maksta tänu sellele, et Saue vald on koolile selleks lisaraha andnud. «Mitte ainult palk, vaid ka koolikeskkond on õpetajaid meile toonud,» lisas ta.

«Euro tulek on paari aasta taguse seisu, kus meie palk paistis parem, inflatsiooniga kahandanud,» kahetses Eelmäe. «Oleme eelarvet tehes kirjutanud uuest aastast sisse ka palgatõusu, aga kas kooliomanikust vald seda ka lubab, veel ei tea.»

Polma sõnul on direktoril kooli majandamisel üsna vabad käed. «Kui on hea õpetaja, on mõistlik, et ta ei peaks mõnes teises koolis lisatööd otsides bussi ja trolliga sõitma, vaid saaks oma koolis piisava koormuse ja enam-vähem soovitud palga selle eest,» ütles ta.

Laagri koolis üritatakse hoida õpetaja koormus täiskoha normi piires ehk 22–24 koolitundi nädalas, millele lisandub tundide ettevalmistamine, individuaalne töö õpilastega ja õppekavade arendamine.

Kasvanud töömaht

Eelmäe arvates võib õpetajate palgateema jõulise tõusu taga olla ka see, et lisaks inflatsioonile, mis palga väärtust vähendanud, on seoses uute õppekavade rakendumisega sellest sügisest kasvanud töömaht.
«Me küll valmistusime uutele õppekavadele üleminekuks juba terve eelmise aasta ja tegime koos õpetajatega selle nimel tööd, aga selgus, et polegi veel kõik ette valmistatud ja nägin oma õpetajate silmis veidi nõutust – kas tõesti veel midagi,» rääkis Laagri kooli direktor.

Raskem on koolides, kus õpilasi vähem ja klassikomplektid täituvad miinimumi piires. Neli aastat tagasi rakendunud rahastamismudeli üks eesmärk oli rahakoti kaudu survestada valdu ja linnu koolivõrku kokku tõmbama. Kiiret efekti pole see paraku andnud ja haridusminister räägib sel sügisel taas koolivõrgu korrastamisest.

Linnades ja ka valdades, kus on palju koole, millest kõik pole sugugi õpilastest tulvil, peetakse tühjemaid koole teiste arvelt üleval. Küll konkreetseid fakte toomata, olid nii inglise kolledži kui reaalkooli juht arvamusel, et nende rahakott jääb tühjemate äärelinnakoolide arvelt õhemaks kui haridusministeeriumi arvestuse järgi peaks.

Tartumaa Elva kooli õpetajate usaldusisiku Lii Siimu sõnul tõmmati paljudes koolides paar aastat tagasi kümmekond protsenti palgaraha kokku ja seda ei ole uuesti masueelsele tasemele tõstetud.

Siim tõdes, et mõnes väikses koolis, kus näiteks oli täiskoha palgaraha kuuele õpetajale, aga töötas üheksa, otsustasid õpetajad ise, et kõik jäävad tööle ja saavad pigem vähem palka. «Osa õpetajaid sõidab mitme kooli vahet, et täiskoormust või lisatunde saada,» rääkis ta.

Lisateenimisvõimalus on siiski pigem erand kui reegel. «Olen ise tõlkinud ja vahel ekskursioone juhtinud, aga selliseid võimalusi on harva ja vaid vähestel,» lausus Siim. «Ja ega jaksagi, sest kas või bürokraatia osa on õpetajal viimaste viie-kuue aastaga oluliselt kasvanud, ainuüksi e-kooli täitmine võtab paar tundi päevas.»