/nginx/o/2011/10/03/777340t1hcc1a.jpg)
Eestis on siiani olnud vaid üks õpetajate streik, kuid see oli vägagi tulemuslik.
2003. aasta õpetajate streik oli väga edukas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimehe Sven Rondiku streigiti tookord kolme asja vastu. «Esiteks tahtis valitsus õpetajate palka tõsta ainult kaks protsenti. Streigi tulemusena leiti riigieelarvest vahendid ja palk tõusis 12 protsenti,» meenutas Rondik.
Veel tähtsam oli see, et tollane haridusminister tahtis õpetajad muuta tähtajaliste lepingutega töötajateks. Samuti tahtis ta teha õpetajate kvalifikatsiooni tähtajaliseks. «Et kõrgharidus võib ju olla, aga kui tähtaja lõpul leitakse, et õpetaja kvalifikatsioon ei vasta nõuetele, siis võib ta pikema jututa lahti lasta. Õpetaja taheti teha tööandjast täiesti sõltuvaks,» kirjeldas Rondik.
Need asjad jäid 3. detsembril 2003 toimunud streigi tulemusena tegemata. «Pärast seda oleme saanud valitsustega asjad läbirääkimiste kaudu aetud. Ka praegu pole meie eesmärk streikida, me tahaksime asju rahulikult ja kultuurselt arutada. Meie nõudmised ei ole sugugi üle mõistuse. Me oleme need küllaltki põhjalikult läbi töötanud ja arvan, et need on täiesti reaalsed ning nende nõudmiste rahuldamine on hea tahte korral täiesti võimalik,» ütles haridustöötajate juht.