Miks õpetajad ei streigi?

Kuna riigieelarvet pole veel vastu võetud, pole ka teada, kuidas õpetajate palkadega järgmisel aastal lood on. Seetõttu korraldavadki haridustöötajad koosoleku, et oma hääl kuuldavaks teha. Streigi võimalus tuleb kõne alla siis, kui poliitikud seda häält kuulda ei võta.

«Niikaua, kui riigieelarvet pole vastu võetud, me ei tea, kas pannakse palka juurde või mitte.
Kõigepealt tuleb riigieelarve vastu võtta, pärast seda saab ilmuda vabariigi valitsuse määrus, kus on kirjas palga alammäärad järgmiseks aastaks,» selgitas Rondik.

Kui see on toimunud ja õpetajad pole tulemusega rahul, peavad nad pöörduma riikliku lepitaja poole. «See on seaduses ette nähtud, et enne streiki peavad toimuma läbirääkimised riikliku lepitaja vahendusel. Kui riikliku lepitaja vahendusel ei suudeta asju lahendada, siis saadakse lõpuks luba streigi korraldamiseks. Ettevalmistusi streigiks saab loomulikult varem alustada, aga alles siis tekib seaduslik õigus streigi korraldamiseks. See on väga pikaajaline protsess,» selgitas Rondik.

Tunniajalist hoiatusstreiki on küll lihtne organiseerida, aga vaevalt see kedagi hoiataks. Rondiku sõnul on Eestis streikide puhul veel üks huvitav asi. Nimelt maksab streigi puhul riigieelarvelises asutuses streiki korraldav ametiühing streikijatele päevaraha. Aga kummalisel võidab
sellest riik, mitte streikijad. «33 protsenti sotsiaalmaksu, 21 protsenti tulumaksu, pluss töötuskindlustus. Sellega läheb üle poole ametiühingute poolt kogutud streigifondist riigile. Pealegi riik ju streigi ajal töötajatele palka ei maksa,» rääkis Rondik.

Ta lisas, et õpetaja peavad streigipäevade ajal tegemata jäänud töö ju tasuta järgi tegema. Näiteks matemaatikaõpetaja ei saa ju streigipäevade materjali vahele jätta ja oma tööga edasi minna. Ta peab selle töö nagunii järgi tegema. Kui mõnes tootmisettevõttes jääb paari päeva toodang andmata, siis see on omaniku kahjum. Aga kui õpetaja streigib, siis riik talle palka ei maksa ja töö tuleb tagantjärele nagunii ära teha.