Õpetajad tuletavad poliitikutele nende lubadusi meelde

Teemaks, nagu ikka õpetajate palganõudmised ning koosolekule ootavad korraldajad osalejaid kogu Eestist. EHLi esimees Sven Rondik ütles, et pöördumine tuleb kõigepealt koosolekul heaks kiita ja seetõttu ei saa selle mustandit ka avalikkuses levitada. Midagi üllatavat kavandatavas pöördumises tema sõnul siiski ei ole.

«Räägime ikka sellest, millest kogu aeg oleme rääkinud. Esiteks on meie nõue olnud 20-protsendiline palgatõus 1. jaanuarist 2012. Teiseks tuletame meelde, et enne valimisi ütlesid kõik erakonnad oma valimisprogrammides, et õpetajate palgatõus on vajalik ja võimalik ning lubasid seda ka toetada. Aga valitsusleppes pole sellest enam üldse juttu. Ma küsiksin väga lihtsalt: kas riigikogu kavatseb edaspidigi õpetajaid petta? Sõna otseses mõttes petta. Sest pidevalt on lubatud palku tõsta. Ja kui seda ei tehta vaatamata korduvatele lubadustele, siis see on ju petmine,» lausus Rondik.

«Veel räägime sellest, et võrreldes teiste riikidega on meie õpetajate töötasu ikka väga madal. Me ei võrdle siin Soomega, kus õpetaja palk on kolm ja pool tuhat eurot või Kreekaga, kus õpetaja palk on samuti mitu korda kõrgem. Me räägime võrdlusest Eesti teistes eluvaldkondades makstavate palkadega,» lisas ta.

Rondiku sõnul seostub palgaga veel üks mure. Nimelt järgneb eluaeg pedagoogiameti pidanud inimesel nadile palgale nadi pension. «Õpetajate hulgas on väga palju inimesi, kes on pensioniealised või juba pensionärid. Aga praegune seis on selline, et täiskohaga töötava õpetaja palga suurus ei võimalda saada isegi 1,0 koefitsiendiga pensionimäära. Teatavasti peab see olema vabariigi keskmise palga tasemel. Kui nüüd õpetaja läheb pensionile, siis ta ei saa isegi täismääraga pensioni ja see on tagasihoidlikult öeldes natuke imelik,» ütles Rondik.

Peale selle tuleb lahendada ka teiste koolis lastega töötavate inimeste palgaküsimused. «Olgu need siis psühholoogid, logopeedid, ringijuhid või mingi muu ameti pidajad. Rääkimata muidugi koolieelsete lasteasutuste töötajatest, kelle palgad on veel naeruväärsemad kui õpetajate puhul. Omavalitsused mõnel pool maksavad tõepoolest rohkem,» nentis haridustöötajate juht.

Kui mujal on õpetajate palk püsinud 2008. aasta tasemel, siis Tallinna linn on peale seda õpetajatele kogu aeg neli protsenti rohkem maksnud. «Teiseks on Tallinna lasteaiaõpetajate palgamäärad viidud kooliõpetajate tasemele. Aga siin on selline aga, et väga paljud Tallinna õpetajad ei tööta mitte 1,0 kohaga, vaid null koma millegagi. See tähendab, et kui täiskohta ei ole, siis on ka palk selle võrra vastavalt väiksem. Aga nii või teisiti on Tallinnas õpetaja palk neli protsenti suurem ja klassijuhataja töötasu on ka kõrgem kui see kümme protsenti, mis valitsuse määrusega ette nähtud on. Ja Tallinn pole ainus. Seda tehakse veel mitmes Harjumaa vallas ja mujalgi,» ütles Rondik.