Sotsid tõusid taas Keskerakonnast popimaks

Oktoobris oli toetus Reformierakonnale 32 protsenti, Isamaa ja Res Publica Liidule (IRL) 16 protsenti, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale (SDE) 23 protsenti ja Keskerakonnale 20 protsenti. Reformierakonna ja SDE toetus on võrreldes septembriga tõusnud ühe protsendipunkti võrra, IRLi toetus kuuga muutunud ei ole.

Keskerakonna toetus on langenud nelja protsendipunkti võrra 24 protsendilt 20 protsendile.

Erakonna Eestimaa Rohelised ja Rahvaliidu toetus ei muutunud ja oli sarnaselt septembrikuuga ka oktoobris vastavalt neli protsenti ja kaks protsenti.

Kokku küsitleti perioodil 28. septembrist kuni 19. oktoobrini 814 valimisealist kodanikku. Oktoobris oli vastuse «ei oska öelda» valinute osakaal 30 protsenti.

Tabeljaotustes on erakondade toetusprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.

IRLi peasekretär Priit Sibul ütles reedel BNSile, et võrreldes septembriga on erakondade toetusnumbrid oktoobris muutunud küllalt vähe. «IRLi stabiilne toetusprotsent näitab meie poliitika toetajate osakaalu ühiskonnas. See on püsinud viimasel ajal üsna samas suurusjärgus, võrreldes valimiste-eelse ajaga on toimunud isegi väike tõus. Püüame seda loomulikult edaspidi ka kasvatada,» rääkis Sibul.

Keskerakonna populaarsuse languse põhjuseks pidas Sibul vähenenud meediatähelepanu. «Kui septembris olid nad oma erakonna kongressi ja sisetülide tõttu pidevalt pildis, siis oktoobris ei ole nad suutnud ei riigi ega linna tasandil suurt midagi korda saata,» leidis Sibul.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni arvates tõi Keskerakonna toetuse languse oktoobris tegelemine Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) teemaga, sest enamikule eestimaalastest on see teema veidi keeruline ja kauge.

«Vastuseis EFSFile oligi kantud pikaajalisest lähenemisest Eesti tulevikule, mitte ühe või kahe kuu reitingutest,» ütles Simson BNSile. Valimistevahelisel ajal tuleb erakondade reitingut Simsoni arvates vaadata kui maratonijooksu. «Ei ole tähtis, kes viiendal kilomeetril maratonijooksus liider on. Poliitikas ei tehta valdavalt otsuseid ühe kuu kasu silmas pidades,» sõnas Simson.

Küsimusele, kas Keskerakonna toetust võib mõjutada Edgar Savisaare tagasivalimine esimeheks ja palju kriitikat põhjustanud põhikirjamuudatused, vastas Simson, et need kajastusid eelmise kuu reitingus. «Kongressi mõju me võisime näha eelmises reitingus, sest eelmine küsitlus langes just kongressijärgsele perioodile,» selgitas Simson. «Tänaseks on ju selge, et Keskerakonna põhikirjamuudatused ei ole endaga midagi teistsugust kaasa toonud,» lisas Simson.

«On hea meel tõdeda, et me oleme ennast selgelt kindlustanud edetabeli tipus,» ütles riigikogu SDE fraktsiooni aseesimees Indrek Saar BNSile. «Toetuse kasv on olnud stabiilne ja see kindlasti lisab meile usku, et inimesed usuvad samamoodi nagu meie, et hiljemalt 2015. aasta riigikogu valimiste järel suudame me pakkuda alternatiivi tänasele stagneerunud valitsusele ja olla selleks erakonnaks, kes hõivab peaministritooli ja moodustab valitsuse,» rääkis Saar.

Saare hinnangul kinnitavad viimaste kuude reitingud, et sotsiaaldemokraatidest on saanud riigikogu opositsiooni juhterakond. «Opositsiooniliidrina tunneme kohustust, et olles konstruktiivne opositsioon, püüame seda uinuvat valitsusliitu aegajalt üles äratada,» kinnitas Saar. «Tõenäoliselt see esialgne positiivne reaktsioon sellele, et Keskerakond sai oma vaidlused vaieldud, on asendunud väikese pohmelliga, et võibolla valik ei olnud kõige õigem tulevikku silmas pidades,» arvas Saar.

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles BNSile, et üle kolmandiku Eesti valijate toetus Reformierakonnale on usaldus valitsuse tegevusele. «Valitsusele, kes on otsustanud tõsta järgmisest aastast pensione igal eakal keskmiselt 156 eurot aastas, kes ei ole nõus vanemahüvitise süsteemi lõhkumisega ning kes on saanud hästi hakkama töötusega võitlemisel,» sõnas Kukk.

Tema sõnul on Reformierakonna jaoks populaarsusuuringutest tähtsam Eesti tulevik ning eesseisvate struktuursete reformide läbi viimine. «Sealhulgas tööjõumaksude vähendamine, avaliku teenistuse reform ning muudatused kõrghariduse korralduses. Kõige tähtsamaks eesmärgiks on meie jaoks kindlasti inimeste elatustaseme tõus,» ütles Kukk.