Riigikohus jättis hääletajate sarivägistaja vanglasse

Sellega jättis riigikohus rahuldamata mehe kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo kassatsioonkaebuse, milles ta taotles Kaziksi õigeksmõistmist neis kuritegudes kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Meest süüdistati 2009. aasta oktoobris ja novembris eri kohtades maanteel hääletanud neiude vägistamises. Harju maakohtu hinnangul oli mehe süü tõendatud ning kohus tunnistas mullu 15. oktoobril Kaziksi nelja tütarlapse vägistamises süüdi ja karistas teda 15-aastase vangistusega. Lisaks kohaldas maakohus mehele ka karistusjärgset kinnipidamist.

Lisaks põhikaristusele ka karistusjärgse kinnipidamise kohaldamist põhjendas maakohus sellega, et süüdistatav on talle süüks arvatud kuriteod toime ajal, mil karistusseadustikus see paragrahv kehtis. Seaduses on sätestatud karistusjärgne kinnipidamine kui mittekaristuslik mõjutusvahend, mille peamine eesmärk on takistada uute kuritegude toimepanemist teise isiku füüsilist, psüühilist või seksuaalset puutumatust raskelt ohustanud või kahjustanud kuriteos süüdi mõistetu poolt, kelle puhul on alust arvata, et ta võib vabaduses viibides panna toime uusi samalaadseid kuritegusid.

Kohus leidis, et arvestades Kaziksi isikut, sealhulgas varasemat elukäiku ja elutingimusi ning kuritegude toimepanemise asjaolusid, on alust arvata, et ta paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi analoogseid kuritegusid. Mees on korduvalt kandnud mitmeaastaseid vangistusi vägistamise, sugulise kire vägivaldse rahuldamise, röövimise, tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Vähem kui aasta pärast vabanemist viimase karistuse kandmiselt pani ta toime neli uut rasket isikuvastast kuritegu.

Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata.

Riigikohtu üldkogu tunnistas 21. juuni 2011 otsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas karistusseadustiku selle paragrahvi teise lõike põhiseadusega vastuolus olevaks. Sellest otsusest tulenevalt tühistas riigikohtu kriminaalkolleegium Kaziksile määratud karistusjärgse kinnipidamise.

Meediakampaania

Mehe õigeksmõistmist taotlenud Kaziksi kaitsja väitis muuhulgas, et pärast mehe kinnipidamist avaldati meedias Kaziksi foto koos üleskutsega anda endast teada tema rünnaku ohvritel. Kuulutuses kasutati tema nime ja teavet, milles teda süüdistatakse. Piltidel oli ka tema paljas ülakeha, millel olid näha kehal olevad tätoveeringud. Sellega võeti temalt ja tema kaitsjalt võimalus välja töötada nende tätoveeringutele tuginedes kaitsetaktikat, et küsida kannatanutelt nende olemasolu kohta, väitis kaitsja.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustunud selle väitega, nagu oleks ajakirjanduses toimunud vaenulik kampaania Kaziksi vastu. Seadus lubab kohtueelse menetluse andmete, sealhulgas kahtlustatava isiku fotode avaldamist kriminaalmenetluse huvides. Kolleegium leidis, et süüdistatava fotod avaldati ajakirjanduses eesmärgiga selgitada välja võimalikke kannatanuid ja tunnistajaid. Vägistamise kui esimese astme kuriteo, mille ohvrid sageli ei julge teo toimepanemise kohta menetlejale avaldust esitada, olude selgitamisel võib menetleja kasutada vajadusel ka avalikkuse abi.