/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2011/10/19/799806t1hdf72.jpg)
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo rõhutas, et Eesti riigieelarves on üha rohkem selliseid rahalisi kohustusi, mis on seadusega ära kinnistatud.
Tarmo Olgo: riigil on üha enam seadusega kinnistatud kulutusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tõenäoliselt on riigikontroll teinud head tööd, on suutnud teha poliitikutele dokumendi, mille üle arutletakse,» sõnas Olgo ETV saates «Foorum» kommenteerides riigikontrolli aruannet tabanud kriitikat, ta lisas, et kui tuua kokku kõik probleemid, mis ongi selle dokumendi ülesanne, võib aruanne tõesti tunduda liiga negatiivne.
«Üha rohkem on riigil selliseid kulutusi, mida ta on seadusega ära kinnistanud: kui 5 aasta eest oli 61 protsenti eelarvekuludest seadusega kinnistatud, siis täna on see protsent 75, ühel hetkel maksame kogu riigi raha nendeks kuludeks, meil ei jää enam arenguks raha,» hoiatas Olgo.
«Ka selle 75 protsendi osas on ju tegu parlamendis vastu võetud otsustega,» meenutas Peep Aru Reformierakonnast.
«Kui ka õnnestub mõned ettemääratud 75 protsendi hulgas olevad otsused tagasi pöörata, siis ega rahu ei saabu maale, sest keegi teine on sellest kindlusest siis ju ilma jäänud,» meenutas õigusteadlane Ülle Madise.
Esimesele saateküsimusele, kas riik peaks sotsiaalkulutusi kärpima? vastas jaatavalt 14,2 ja eitavalt 85,8 protsenti 486 helistajast.
Teisele saateküsimusele, kas olete Eesti majanduse tuleviku suhtes optimistlik? vastas jaatavalt 13,1 protsenti ja eitavalt 86,9 protsenti 579 helistanust.