/nginx/o/2019/01/14/11714166t1h55b8.jpg)
/nginx/o/2018/08/12/11181333t1heebb.jpg)
Lisaks lugudele, mis kõnetavad meid kõiki, paneb arvamusfestival kaasa mõtlema teemadel, mille peale ise ei tulekski.
Inimeste lood löövad siirusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tulime niisama aega veetma ja telkima,» vastab festivalialal istuv noormees küsimuse peale, kuidas tema siia sattunud on. Juhusliku külastaja vastus kirjeldab Paides valitsevat õhkkonda üpris hästi.
On selge, et suurem osa siinsetest külastajatest ei ole tulnud festivalile lootuses maailma muuta, vaid naudivad suvist õhkkonda ja võimalust oma mõtteid teistega vabas vormis jagada. Sealjuures arutletakse ka teemadel, mille peale esmapilgul ise võib-olla ei mõtlekski – näiteks kas lasteaia lõunauinakuaeg peaks olema pikem?
Kui poliitikute arvamusi oleme harjunud pea iga päev kuulama, siis meie enda inimeste lood on need, mis teevad arvamusfestivali siiraks
Kui poliitikute arvamusi oleme harjunud pea iga päev kuulama, siis meie enda inimeste lood on need, mis teevad arvamusfestivali siiraks. Nii räägib esimesel päeval toimunud arutelul «Tagasi Eestisse» vanem Paide härra loo, kuidas tema tütar, kes aastaid elukaaslasega Austraalias elanud, soovis tagasi kodumaale tulla, kuid tema kallim ei saanud siin elamisluba. Ainsa võimalusena pakuti noortele välja abiellumine, mida nad lihtsalt viisa nimel teha ei soovinud.
Arutelus osalenud poliitikud siinkohal ametnikel ja seadustel süüd ei näinud. «Me peamegi end kaitsma,» sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle sõnul saaks leebemaid elamislubade tingimusi kurjasti ära kasutada.Vabaerakonna esimees Andres Herkel ei näinud Paide mehe loos aga üldse probleemi. «See oleks olnud ju tore lahendus,» avaldas ta abiellumise kohta arvamust.
Kes aga argipäevastest lugudest ei hoolinud, võis festivalil laskuda ka filosoofilisematesse vestlustesse. Nii leidis endine õiguskantsler Allar Jõks arutelul «Absurd meie ümber», et absurdi polegi võimalik defineerida, sest kui õigusteaduses on definitsioon vajalik selleks, et oleks aru saada, mis on lubatud, mis keelatud, siis absurdi puhul pole võimalik sellele ühest vastust leida.
«Kas absurdsem on see, et Patune Pool lõpetab tegevuse, või see, et Õhtulehes küsitakse, kas see on Eesti muusikaajaloo kõige suurem šokk?» küsis Jõks. Tema sõnul on absurd miski, milles inimesed saavad olla täiesti erineval seisukohal.
Elulistest teemadest rääkides ei saa mööda vaadata ka surmast. Selle aasta aprillis mõrvati Kohtla-Järvel 15-aastane tüdruk. Postimees avaldas neiu matustest lahtise kirstuga foto, mille jaoks lähedastelt luba ei küsitud. Postimehe foto- ja videotoimetuse juhataja Erik Prozes põhjendas arutelul «Kuidas kajastada surma?» foto avaldamist avaliku huviga, lisades, et kuna pilt oli tehtud matustel, nägid ka lähedased, et olukorda jäädvustati.
Keskustelus jäädi eriarvamustele, kas see oli piisavalt hea põhjus foto avaldamiseks. «Pilt tuleks igal juhul ära teha, hiljem saab analüüsida,» leidis Prozes. Tema sõnul on vastuoluliste fotode puhul küsimuseks pigem just nende avaldamine, mitte see, kas pilte üldse teha. Kuna aega tagasi keerata ei saa, tuleb fotograafil pilt ära teha ka esmapilgul kohatuna näivas situatsioonis.