/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2011/10/20/799946t1h926f.jpg)
Enamik Nõmme koole seisab silmitsi ruumipuudusega ja seetõttu terendab osale uutele koolijütsidele oht, et nad peavad hakkama õppima õhtupoolses vahetuses.
Nõmme koolid seisavad silmitsi ruumipuudusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhimõtteliselt saaksime avada ainult ühe 26 õpilasega klassi,» rääkis Rahumäe põhikooli direktor Matti Martinson. Koolijuhi sõnul käib aga praegu nende kooli eelkoolis 102 last, kellest 26-l käivad õed-vennad samas koolis. «Lisaks on kindlasti neid lapsi, kes ei käi eelkoolis, kuid kelle õed-vennad siin õpivad. Kindlasti on ka neid, kes eelkoolis ei käi, aga kes elavad otse koolimaja kõrval,» kirjeldas ta tekkinud olukorda.
Küsimusele, kas kool piirdubki vaid ühe klassi avamisega, vastas koolijuht, et vaevalt. «Tallinna linn on andnud välja sõnumi, et tulevad õhtupoolsed vahetused,» sõnas Martinson. «Ma arvan, et ühe klassi tahab linn meile kindlasti juurde panna,» lisas ta. Rääkides kooli mahutavusest, tunnistas Martinson, et kui kool on sunnitud avama õhtupoolse vahetuse, siis on kriitiline piir juba ületatud.
Kivimäe põhikooli direktor Maie Sepp oli 1. klasside avamisest rääkides väga napisõnaline. «Tavaliselt on nii, et nii palju, kui lõpetab, nii palju ka vastu võtame,» soostus ta ütlema. Eelmisel aastal lõpetas Kivimäe kooli üks klass üheksandikke, ka tänavu on koolis vaid üks üheksas klass. Sügisel aga avati kaks esimest klassi.
Nõmme põhikooli juhi Ardi Pauli sõnul suudaks nende kool järgmisel sügisel vastu võtta kahe klassi jagu koolijütse. «Meil on viimased seitse aastat olnud kaks paralleeli, see on olnud meie tavamahutavus,» kinnitas ta. «Tõenäoliselt on meil sama tee (lisaklass - toim) ees, kõik sõltub vastuvõtukorrast, õpilaste arvust klassides,» sõnas Paul.
Ka nende kool saaks lisaklassi avada vaid õhtupoolses vahetuses. «Ega see kerge ei ole, kui on üks klass üle,» tõdes direktor. Lisaklassi avamine toob aga kooli jaoks kaasa igasuguseid väljaminekuid. «Uue klassi jaoks pidime ostma klassitäie uut mööblit, on vaja tellida uued raamatud, siis jääb jälle üks klassikomplekt raamatuid ja vahendeid üle,» tõi Paul näite.
Kuigi sel sügisel pidi ühe lisaklassi avama ka Nõmme gümnaasium, tunnistas koolijuht Riho Uulma, et järgmisel aastal saaksid nad avada kaks esimest klassi, mis on nende koolis tavaline. Kui praegu käivad kõik gümnaasiumilapsed ühes vahetuses koolis, siis uue lisaklassi avamise tõttu tuleks kõigil 1. klassi õpilastel hakata käima õhtupoole koolis.
«Me ei saa ühte klassi teisele eelistada, siis lähevad kõik (teise vahetusse – toim),» kinnitas ta.
«Kui kool saaks valida, siis me avaksime kolm klassi, aga kui on vajadus, siis saame avada ka neli klassi,» rääkis Pääsküla gümnaasiumi juht Leena Arras. Tänavu alustas kooliteed selles majas kahe klassi jagu lapsi.
Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktori Meelis Kondi sõnul on praegu vara rääkida, mitu esimest klassi tuleb ühel või teisel koolil avada, kuna uus kord pole veel väljatöötatud. «Loomulikult ei ole välistatud, et mingis piirkonnas võib tekkida vajadus avada senisest rohkem klasse» sõnas Kond.
Ta lisas, et kõik sõltub sellest, kui palju lapsi on konkreetse kooli lähedusest kooli tulemas ning praegu tegeletakse rahvastikuregistri vastavate andmete analüüsiga. Küll aga on koolijuhtidele kinnitatud, et lastevanematel pole põhjust peljata, et Nõmme lapse piirkonnakooliks määratakse näiteks Põhja-Tallinnas asuv kool.