/nginx/o/2017/07/18/6905605t1h09e0.jpg)
/nginx/o/2018/08/08/11165005t1h529b.jpg)
Kuna Eesti Geenivaramu andmetel ei ole projekti «100 000 uut geenidoonorit» laekunud nii palju vereproove kui planeeritud, pakkus Eesti Apteekide Ühendus probleemile lahenduse, millele vastasid Terviseamet ning Sotsiaalministeerium.
Terviseamet: proviisoritel ja farmatseutidel ei ole õigus inimestelt veenist verd võtta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti tarvis saab verd anda praegu vaid suuremates haiglates ja SYNLABi verevõtupunktides ning Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp leiab, et vereloovutuskeskused võiksid olla apteekides, sest need on üldiselt kaua avatud ning kodudele lähedal.
Kuna Sepp leiab, et mugav asukoht projektis osalemiseks võiks tuua märgatavalt rohkem uusi geenidoonoreid, usub ta, et proove võiksid võtta apteekides töötavad proviisorid ja farmatseudid, kes on kvalifitseeritud tervishoiutöötajad. «Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Eestis apteekrid esmatasandi tervishoiu alakasutatud ressurss,» leiab Sepp.
Agne Ojassaar (Terviseamet) andis Postimehele potentsiaalse lahenduse osas kommentaari.
Terviseameti kommentaar
Tervishoiutöötaja tohib tervishoiuteenust osutada ainult siis, kui ta on registreeritud tervishoiutöötajana tervishoiutöötajate riiklikus registris. Apteegid saaksid teostada vereanalüüside kogumist ainult siis, kui nad palkaksid kvalifitseeritud tervishoiutöötajad ning taotleks tervishoiuteenuse osutamiseks tegevusloa.
Tervishoiutöötajad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses on üksnes arst, hambaarst, õde ja ämmaemand ja seda ka ainult siis, kui nad on registreeritud riiklikus registris ning ainult nemad tohivad osutada tervishoiuteenust.
Proviisor ja farmatseut on tervishoiutöötajad ravimiseaduse tähenduses ja nemad tohivad osutada apteegiteenust. Tervishoiuteenus ja apteegiteenus on kaks täiesti erinevat teenust, mistõttu ei ole ka proviisoritel ja farmatseutidel õigust osutada tervishoiuteenust, näiteks inimestelt verd võtta.
Samas ei takista ka praegu miski apteeke tegemast koostööd tervishoiuteenuse osutajatega. Kui küsimus on ainult kohas (vereproovide kogumise korraldamine apteegi ruumides), siis on selline tegevus õiguspärane, kui apteek teeb koostööd tervishoiuteenuse osutajaga, kes kasutab apteegi ruume vereproovide kogumise kohana.
Ojassaar lisab, et apteekide ja tervisehoiuteenuse osutajate vahelise koostöö juures peavad olema täidetud kõik erinevatest õigusaktidest tulenevad nõuded seoses vere käitlemise, apteegi ruumide sihtotstarbelise kasutamise, dokumenteerimisega jne. Sellisel juhul kasutaks tervishoiuteenuse osutaja apteeki vereproovide kogumise kohana ja apteek tegeleks endiselt apteegiteenuse osutamisega.
Sotsiaalministeerium kinnitab, et praegused olemasolevad geeniproovi loovutamise punktid tagavad küllaltki hea geograafilise katvuse ning Geenivaramu teeb selle nimel pidevalt tööd, et vereandmise võimalusi laiendada.
Sotsiaalministeeriumi kommentaar
Kuna siiani on geeniproovide kogumine kulgenud ladusalt ja inimeste huvi projekti vastu on väga suur, siis apteekides proovikogumise võimaldamine ei ole kaalumisel olnud ja seda ei võimalda ka kehtivad õigusaktid. Samas ei saa välistada, et tulevikus, vajaduse tekkimisel võime kaaluda kehtivate õigusaktide muutmist.
Arvestades, et saime proovikogumisega alustada alles aprillis, siis on esimesed kuud olnud väga edukad. Praeguseks on geeniproove antud üle 28 000 ja nõusolekuvormi täitnud üle 45 000 inimese. Mõistagi on erakordselt soe ja ilus suvi nii proovide kui nõusolekute laekumist aeglustanud, kuid võime eeldada, et aktiivsus kasvab sügise poole.
Eesti geenivaramu andmekogumise osakonna juhataja Helene Alavere sõnul on kõige suurem tung vereproovide andmiseks praegu möödas ning vaatamata sellele, et projektis osalemiseks on avalduse andnud üle 45 000 eestimaalase, on oluline, et sellele järgneks ka vereproov. Seda on tänaseks sotsiaalministeeriumi andmetel andnud veidi üle 28 000 inimese.
Sotsiaalministeerium lisab, et nendel, kel nõusolek antud, on nüüd õige aeg ära anda ka vereproov. Lisaks on geeniproovide võtjad väljas suve suurüritustel ja neid on võimalik kutsuda ka oma asutusse. Näiteks on juba eeloleval nädalavahetusel SYNLABi pop-up verevõtutelgid kohal nii Arvamusfestivalil Paides, Hauka laadal, Kuressaare merepäevadel, edaspidi Tallinna maratonil ja mujal.
Vabariigi Valitsus seadis Tervise Arengu Instituudile ja Eesti Geenivaramule ülesandeks koguda 2018. aastal 100 000 uue geenidoonori vereproovid, millest eraldatakse DNA ning teostatakse selle genotüpiseerimine. Projekti eesmärk on arendada geeniteadust ja personaalmeditsiini Eestis.
Geeniproovi saab loovutada nii SYNLABi verevõtupunktides kui ka suuremates haiglates, täpsema info selle kohta leiab veebilehel geenidoonor.ee.